Vaatamata Hispaania rongitootja Talgo korduvatele vaietele otsustas Läti riigihangete järelevalve büroo anda loa Läti raudtee ettevõttel Pasaizeru Vilciens sõlmida leping 32 elektrirongi ostuks Tšehhi firmaga Škoda Vagonka.
- Škoda elektrironge võib mõistagi näha Tšehhi enda raudteel. Foto: Škoda Vagonka
„Lätis hakkavad esimesed uued elektrirongid sõitma juba 2022. aasta esimeses pooles,“ ütles teisipäeval AS Pasazieru Vilciens juhatuse esimees Roger Janis Grigulis pärast lepingu allkirjastamist Tšehhi firmaga Škoda Vagonka, kirjutab
Baltic Course.
Leping näeb ette, et Škodalt tarnitakse kuni 2023. aastani kokku 32 uut elektrirongi. Lepingu kohaselt peaks elektrirongide tarne algama 140 nädala jooksul pärast lepingu jõustumist. Uued elektrirongid koosnevad neljast vagunist, ühe rongi pikkus on 109 meetrit. Igas rongis on kohti 436 reisijale ja uute elektrirongide reisijate koguarv on 13 952 inimest.
Uutel elektrirongidel on kliimaseade ja kaasaegsetele nõuetele vastavad mugavused. Rongid varustatakse video- ja heliinfosüsteemidega ning rongide käik on ühtlasem kui praegustel rongidel ning ka müratase on madalam. Uute rongide ehituslik kiirus on 160 km tunnis, kuid seda on võimalik arendada vaid teelõikudel, kus raudtee seda tulevikus võimaldab.
Pärast uute elektrirongide ostmist saab Pasaizeru Vilciens rakendada intervalligraafikuid kõigile elektrirongide marsruutidele, mis tähendab, et tipptundidel, tööpäeva hommikuti ja õhtuti sõidavad rongid iga 15-20 minuti tagant. Eeldatakse, et uued rongid sõidavad Aizkraukle, Tukumsi, Jelgava ja Skulte suunas.
Läti riigihangete järelevalve büroo lükkas tagasi Hispaania ettevõtte Talgo korduvad vaided Pasazieru Vilciens elektrirongide tarnimise pakkumismenetluse osas ning lubas ettevõttel sõlmida lepingu Škoda Vagonkaga. Omakorda eraldas valitsus 16. juuli otsusega riigi eelarvest 255 889 miljoni eurot, et rahastada elektrirongide Pasazieru vilciens ostmist.
32 elektrirongi, viieks aastaks varuosade ostmise, hooldustööde ning elektrirongide remondikeskuse seotamise kulud kokku ulatuvad 256 miljoni euro lähedale, sealhulgas depoo ehitamine läheb maksma umbes 14 miljonit eurot.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.