Uusi logistika- ja tööstusparke ilmselt juurde ei teki

Harju KEKi müügi- ja turundusjuht Lauri Viileberg tõi ettekandes välja kolm arusaama tuleviku logistika- ja tööstuspargist.

Esimene on keskkonna loomise ja linnaku printsiip. "See kõlab loosunglikult, aga sisu on selline, et pakkuma peaks midagi enamat. Keskkond tähendab seda, et kõik üürnikud mingil määral täiendavad üksteist või loovad mingit sünergiat," selgitas Viileberg.

Teine lähenemine on sektoripõhine lähenemine. "Me näeme tegelikult, et sarnases valdkonnas tegelevad ettevõtted võiksid koonduda mingisse piirkonda. Eestis on see teema võõras ning paljud näevad siin konkurentsi ja pole julgust asju koos teha, kuid Euroopas on see väga levinud. Näiteks puitmajade tootjad asetsevad paljudes riikides samas piirkonnas, mis annabki võimalusi teha koostööd nii transpordi vallas kui ka osaleda koos mingitel hangetel," jätkas Viileberg.

Ja viimane ehk kolmas arusaam kõlab Viilebergi sõnul küll tavalisena, kuid kuluefektiivsus ja säästlikkus on lao- ja tööstuskinnisvaras põhialus.

Asukoht määrab palju

Logistikasektoris Lauri Viilebergi sõnul lähiaastatel suuri muutusi ei teki, sest eelnevatel aastatel on turumahtu piisavalt lisandunud. "Eelkõige Peterburi tee suunal, kuid samamoodi on suured logistikaettevõtted ja jaeketid end n-ö ära paigutanud. Omniva keskus on valmimas ja valminud on uus Smarteni hoone Tartu maantee ääres. Jaekettidest on Coopi uus hoone ja Maxima ladu. Teisi nii suuri liikumisi lähiaastail ilmselt ei tule," prognoosis ta.

Hinnaliikumiste kohta ütles Viileberg, et hinnad jäävad logistikas 4-5 euro tasemele ruutmeetri kohta. "Eriti hinnatakse kompaktseid hooneid, stock office-tüüpi hooneid ja tootmishooneid. Suurused, mille järele vajadus on, on 300-1000 ruutmeetrit," ütles ta.

Arenguid on Viilebergi sõnul näha ka väljaspool Harjumaad. "Hea näide on Ida-Virumaa tööstuspargid, lisaks Pärnusse kolinud Metsä tehas ning Rakvere Vahi ja Reola tööstuspargid," ütles Viileberg.

Järjest enam hinnatakse Viilebergi sõnul keskkonda, mitte ainult ruutmeetreid. "Vaadatakse, kas selles piirkonnas on mingeid partnereid või ettevõtteid, kes toetavad kuidagi nende äri," tõi ta näiteks.

Küsimusele, kas tööstusparke oleks Eesti turule juurde vaja, vastas Viileberg, et see sõltub asukohast. "Asukoht, asukoht, asukoht - ei ole mingi uudis, et see on väga oluline. Asukohal peab olema mingisugune põhjus. Kui võtta viimastel aastatel palju arenenud Ida-Virumaa, siis seal on kindlasti oluline piiri lähedus ja natuke odavam tööjõud," selgitas ta ja lisas, et mõistagi sõltub uute parkide rajamine ka välisinvesteeringute meelitamisest Eestisse.

Samas usub Viileberg, et suuri tööstusalasid juurde ei teki ja pigem arendatakse olemasolevaid tööstusparke.