Uuring: enamik Eesti elanikke toetab jätkuvalt Rail Balticat

Uuringufirma RAIT Faktum & Ariko viis käesoleva aasta 15.-26. jaanuarini läbi üle-eestilise veebiküsitluse 1000 elaniku (vanusevahemikus 15–74 aastat) seas.

Uuringust selgus, et üle poole Eesti elanikest (52%) toetavad Rail Baltica projekti ja peavad projekti mõju Eestile positiivseks, projektile on vastu kolmandik (33%) küsitletutest. Mõningane langus projekti toetajate ridades tuleneb peamiselt vene keelt kõnelevate elanike toetuse vähenemisest, mis on mõjutanud toetust projektile nii Tallinnas kui mujal Eestis. Sellest hoolimata toetab enamik tallinlasi jätkuvalt Rail Baltica rajamist (56%). Keskmisest rohkem on projektil toetajaid kõrgharitud (56%) ja 15-29 aastaste vanuserühmas (59%).

Üle poolte (60%) küsitlusele vastanud Rail Baltica trassi piirkonna elanikest hindavad projekti mõju Eestile positiivseks. Iseäranis nähakse positiivset mõju trassi piirkondade majandusele. Piirkonna inimeste toetus projektile on stabiilne (54%).

Rail Baltica ühenduselt oodatakse jätkuvalt enim odavamaid ja mugavamaid ühendusi Euroopaga (nimetab 35% küsitletuist), kiiret ühendust Euroopaga (24%) ja majandusarengut (19%).  Võrreldes eelmise aastaga on pisut kasvanud nende inimeste hulk, kes leiavad, et Rail Balticaga seotud otsused peaksid lähtuma ennekõike kogu meie piirkonna mitte ainult Eesti huvidest. Selliselt vastas 60% küsitletutest.

„Näeme arvamusuuringu tulemustest, et inimestel on endiselt Rail Baltica projekti kohta palju vastamata küsimusi. See annab meile selge signaali, et peame senisest enam tegema detailset teavitustööd,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse liige Riia Sillave. „Rail Baltica projekt on kiiresti edasi liikumas: äsja said kehtestatud maakonnaplaneeringud, mis tähendab, et saame alustada projekteerimisega, sealhulgas Ülemiste ja Pärnu reisiterminali projekteerimisega.“

Avalikku arvamust Rail Baltica projekti kohta mõjutavad küsitlenute hinnangul peamiselt projekti tasuvus ja hind, aga ka raudtee rajamisega seotud keskkonnaküsimused, mille hajumise korral oldaks valmis Rail Baltica projekti toetama.

Varasemast enam mainiti, et projekti oldaks valmis toetama juhul, kui trass oleks kogu ulatuses kuni Kesk-Euroopani kiire (160-240 km/h), samuti, kui tekiks parem arusaamine trassile plaanitavate peatuste osas.

Arvamusuuring on leitav: https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2018/03/Eesti-elanikkonna-suhtumine-Rail-Baltica-projekti-veebruar-2018.pdf