Kaubavahetus oli mullu rekordtasemel

Kaubavahetuse puudujääk oli 2017. aastal 1,9 miljardit eurot, see suurenes 2016. aastaga võrreldes 315 miljoni euro võrra. Kaubavahetuse puudujäägi suurenemist mõjutas enim transpordivahendite (sh laevade) sissevedu. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 71% ja -impordis 82%. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL-i riikidega oli 3 miljardit eurot, mis on ligi 610 miljonit eurot suurem kui 2016. aastal. Kaubavahetuses EL-i riikidega suurenes eksport 4% ja import 9% võrra. Enam kasvas kaubavahetus EL-i väliste riikidega – eksport suurenes 18% ja import 11% võrra.

Enim viidi välja elektriseadmeid

Eestist viidi nii nagu varasematelgi aastatel enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 17%. Teisel ja kolmandal kohal olid puit ja puittooted (11%) ning mineraalsed tooted (10%). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete (sh kütus), metalli ja metalltoodete (sh metallijäätmed) ning puidu ja puittoodete (sh saematerjal) väljaveo suurenemine. Enim vähenes 2017. aastal elektriseadmete väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2017. aastal Soome (osatähtsus 16% Eesti koguekspordis). Teisel kohal oli Rootsi (14%) ja kolmandal kohal Läti (9%). Aastaga suurenes kõige enam eksport Soome, Venemaale ja Saksamaale. Enim vähenes eksport Rootsi, Mehhikosse ja Nigeeriasse.

Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus koguekspordis oli 2017. aastal 72%. Enim on suurenenud Eesti päritolu kaupade ekspordis mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Märgatavalt on vähenenud Eesti päritolu elektriseadmete väljavedu. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. Enim suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu Saksamaale ja Soome ning vähenes Rootsi ja Mehhikosse.

Kõige rohkem kasvas transpordivahendite import

Eestisse imporditi kõige rohkem samuti elektriseadmeid – osatähtsus Eesti koguimpordis oli 15%. Järgnesid transpordivahendid (13%), põllumajandussaadused ja toidukaubad, mehaanilised masinad ning mineraalsed tooted (nende osatähtsus10%). Aastaga suurenes enim transpordivahendite (sh laevad, sõiduautod) ja mineraalsete toodete (sh kütused) sissevedu. Samal ajal vähenes elektriseadmete sissevedu.

Eestisse imporditi 2017. aastal enim kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (9%). Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Soomest, Venemaalt ja Rootsist. Enim vähenes import Ungarist, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast.

Eestist eksporditi kaupu 180 riiki ja imporditi 133 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 130 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses Rootsi, Norra ja Ameerika Ühendriikidega. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Poola, Saksamaa ja Leeduga.

2017. aasta detsembris suurenes võrreldes 2016. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 2% ja impordi mahuindeks 11%.

 

 

Eesti kaubavahetus, 2016–2017