Transpordi- ja logistikasektor tegi valitsusele ettepaneku kütuseaktsiisi langetamiseks

Eesti transpordisektori ettevõtete esindusorganisatsioonide Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Autoettevõtete Liidu (AEL) ja Eesti Õliühingu (EÕÜ) esindajate ümarlaual oli terava tähelepanu all 2016. ja 2017. aastate vedelkütuste aktsiisi tõus ning 2018. aastal planeeritavad bensiinide aktsiisi tõusud. Tõdeti, et Eestis on viimaste aastate vedelkütuse hinnakujunduses olnud toornafta hinnast olulisemal kohal riigimaksud. Nii diislikütuse kui bensiini kahe järjestikuse aasta aktsiisitõusud on tarbijatele kütusehinda tõstnud umbes 10 eurosenti liitri kohta. Statistikaameti andmetel on eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutanud tarbijahinnaindeksit enim mootorkütuse hinnatõus.

Eelmise aastaga võrreldes oli diislikütus 25,8% ja bensiin 22,7% kallim. Selline hinnatõus on väga järsk ja mõjutab kogu Eesti konkurentsivõimet. Võrdluseks, et Lätis on viimase kahe aasta jooksul tõusnud aktsiisid diislikütusele 3% ja bensiinile 7%, meil vastavalt 24% ja 20%. Tänu märgatavale hinnavahele on liitude hinnangul umbes 5% Eesti tarbijaid viinud oma tankimise Lätti, arvutuslikult tangitakse Lätis ca 100 miljonit liitrit vedelkütust ning Eesti riigil jääb saamata orienteeruvalt 45 miljoni euro eest makse, mis makstakse praegu Läti riigile.

Kuigi Eesti Vedelkütuseagentuuri kogutud statistika näitab Eestis 2016. aastal diislikütuse tarbimise tõusu, ei kajasta statistilised numbrid tegelikku olukorda turul, vaid kütuste varumist enne aktsiiside tõusu. Käesoleva aasta aktsiisitõusuks hakati kütust varuma juba eelmise aasta detsembris, kui maale toodi aasta keskmisest kuu kulutusest ca 11% rohkem diislikütust. Aktsiisitõusueelne varumine jätkus ka käesoleva aasta jaanuaris. Eesti Õliühingu hinnangul ei muutu statistilised tarbimise numbrid aastate kaupa võrreldavaks enne 2019. aastat, kui puudub kütuse varumine eelseivateks aktsiiside tõusuks.

Sektori ettevõtete esindusorganisatsioonid juhivad valitsuse tähelepanu asjaolule, et aktsiisitõusust tulenev kütuse hinnatõus mõjutab oluliselt Eesti transpordisektori arengut ning on tugev oht Eesti muutumisel ääremaaks. Selleks, et püsida hinnakonkurentsis teiste riikide vedajatega, on juba praegu veondusettevõtted pidanud Skandinaaviamaade, kes on meie olulisemad impordi ja ekspordi partnerid, veoringe pikendama selleks, et veokid saaksid tankida odavat kütust Lätis. Sellise käitumise tagajärjel pikeneb tarneaeg ca 24 h, mis ei ole veondusturu tihedas konkurentsis ja järjest rohkem tarneaegade minimeerimise poole liikuvas protsessis Eesti vedajatele soodne. Selline käitumine ei ole jätkusuutlik ning seab ohtu Eesti veondusettevõtete konkurentsivõime. ELEA hinnangul kasutavad juba praegu Eesti logistikud välisvedajaid, kuna Eesti vedajad ei suuda hinna ja tarneajaga konkureerida ning see tendents on tõusujoonel.

Välisvedajate arvu suurenemist võib prognoosida kasutades ka Eestis, Lätis ja Leedus ostetud veokite müügi võrdlust. Eestis jäävad need numbrid selgelt alla meie naabritele ning see näitab maanteetranspordisektori laienemist Lätis ja Leedus ning selle kahanemist Eestis.

Ääremaastumine ei too kaasa üksnes ühe sektori hääbumise, vaid sellega kaasnevad negatiivsed muutused teistes sfäärides, tööpuuduse kasvamine mõjutab otseselt sotsiaalvaldkonda jne. Juba on märke kütusetanklate võrgustiku kahanemisest Eesti äärealadel, mis samuti mõjutab regionaalset arengut ja tööhõivet.

Üheks oluliseks probleemiks, mille kütuse hinnatõus veel kaasa toob, on varimajanduse kasvamine. Lisaks Eesti – Venemaa „musta kütuse turule“ on lisandumas Eesti – Läti „musta kütuse turg“. Kuna statistilisi andmeid varimajanduse kohta ei ole, siis erialaliitude hinnangul liigub „mustal turul“ ligikaudu 200 000 liitrit vedelkütust kuus, mille eest on Eesti riigile maksud maksmata.

Eelnevat silmas pidades tegid ettevõtete esindusorganisatsioonid valitsusele ettepaneku vähendada vedelkütuse aktsiisi määrasid Eestis naaberriikidega samale tasemele (eelkõige Lätiga), sest see:

vähendab ohtu Eesti muutumisel ääremaaks;aitab ära hoida Eesti veondussektori hääbumise ning aitab sellel konkurentsivõimelisena püsida teiste riikidega võrreldes;toob Eesti riigi kassasse juurde orienteeruvalt 45 miljonit eurot maksutulu, mis praegu makstakse Läti riigile. Pikemas perspektiivis võib prognoositav maksutulu kahekordistuda, kui vedelkütuse tarbimine Eestis suureneb läbisõitvate veokite arvel (Euroopast Skandinaaviasse suunduvad autod tangiksid Eestis, sest siin on soodsam);hoiab ära varimajanduse tõusu, mis on tingitud vedelkütuse kõrgest hinnast.

Alternatiivseks ettepanekuks on mõningates EL riikides (Poola, Belgia) kasutusel olev maksusoodustus, mis lubab veondusettevõtetel taotleda kütuseaktsiisi osaliselt tagasi.