Nordica plaanib selle aasta lõpetada praegusest väiksema kahjumiga ja 2019 jooksvasse kasumisse jõuda, kirjutab Nordica juhatuse liige Ahto Pärl.
- Ahto Pärl Foto: Harro Puusild
Nordica esimene majandusaasta, mis koosnes erakorraliselt viieteistkümnest kuust, oli täis turbulentsi ning vastutuult, aga kokkuvõttes võime seda hinnata positiivseks alguseks pikemas protsessis. Praegune parim teadmine tulemusest ehk miinus 15 miljonit eurot ei ole kindlasti väike number, aga suuresti on see oma olemuselt pigem ühekordne kulu ja investeering, mitte niivõrd jooksev tulem. Samuti jäid esimesse tegevusaastasse terrorirünnakud sihtkohtades, probleemid rendilennukitega ning nende suurem kulu ja mitmed ühekordsed investeeringud.Nüüd siis aga küsimus, mis ilmselt paljudel mõttes – kuidas edasi, Nordica? Kuidas jõutakse kahekohaliselt kahjuminumbrilt kasumisse ja mis eristab Nordicat nii mõnestki tema eelkäijast Baltimaade piirkonnas, kes on pidanud turu väiksusest tulenevate kahjumite pärast oma tegevuse enneaegu lõpetama? Miks peaks Eesti maksumaksja uskuma, et tema 40,7 miljonit eurot ikkagi ka kasumit teenima hakkab ja ettevõte annab oma positiivse panuse majanduse arengusse?
Seotud lood
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.