EVR Cargo aasta lõpptulemuseks jäi neljandiku võrra vähem kaupa

Möödunud aasta kaubamaht jäi ülemöödunud aastale alla 4,2 miljoni tonniga, ehk 26,6 protsenti. EVR Cargo juhatuse esimehe kohusetäitja Paul Lukka sõnul iseloomustab eelmist aastat tervikuna ulatuslik veomahtude langus pea kõigis kaubagruppides. “Enim mõjutas kaubavahetust majanduslik olukord ida pool, kuid madalast elektrihinnast tingituna on kohaliku elektritoodangu vähenemise tõttu ka põlevkivivedu siseturul langenud,” sõnas Lukka.

Käesolevaks aastaks prognoosib EVR Cargo veomahtude jätkuvat vähenemist viie protsendi ulatuses. “Naftasaaduste vedu jätkab vähenemist tulenevalt regiooni ning Eesti-sisese konkurentsi tihenemise tõttu,” lisas Lukka.

Suurematest investeeringutest on EVR Cargol tänavu kavas alustada kogu veduripargi kaasajastamise aluseks oleva manöövervedurite moderniseerimisega, vagunipargi järk-järgulise uuendamisega ning vagunite kapitaalremondiga. Käesoleva aasta kevadel valmib Tapal ka uus vagunite pesu- ja värvitsehh. 

Mullu oli suurima veosekäibega kaubagrupiks väetised, mille veomaht 3,72 miljonit tonni suurenes aastaga 11,2 protsenti. “Loode-Venemaal asuvatele väetisetootjatele on Eesti transpordikoridor atraktiivne nii pakutava teenuse kvaliteedi, veokorralduse kui ka terminalide töö osas, seega ootame väetiste osas mõõduka kasvutrendi jätkumist ka alanud aastal,” märkis Lukka. Väetistele järgnesid mineraalsed vedelad kütused 3,71 miljoni tonniga, mille veomaht kahanes aastaga 42 protsenti. Põlevkivi veomaht vähenes 37 protsenti 1,68 miljoni tonnini, keemiakaupade vedu kahanes 15 protsenti 1,05 miljoni tonnini ning puistekaupade vedu vähenes 47 protsenti 376 tuhande tonnini.

Konteinerkaupade aastaseks veomahuks kujunes 44 812 konteinertingühikut (TEU), kahanedes aastaga 40 protsenti. “Mullune konteinervedude maht peegeldas majandussuhteid Venemaa ja ülejäänud maailma vahel, ka alanud aastal tuleb konteinervedude prognooside osas olla ettevaatlik seoses Venemaa impordi vähenemise ning suurenenud konkurentsiga Venemaa enda sadamatega,” lisas Lukka.

Kaubavahetus Venemaaga vähenes mullu 18 protsenti 6,7 miljoni tonnini, Valgevenega kasvas kaubavahetus 54 protsenti 942 tuhande tonnini. Leedu suunal lähetatud või vastu võetud kaupade kogumaht suurenes 69 protsenti 690 tuhande tonnini, Läti veomahud vähenesid 63 protsenti 487 tuhande tonnini ning Kasahstani suunal vähenesid veomahud 88 protsenti 205 tuhande tonnini. 

Transiitvedude maht kahanes aastaga 25 protsenti 7,21 miljoni tonnini, moodustades 62 protsenti kogu veomahust.

 

Eesti transiidisektori langusest loe pikemalt SIIT.