VAATA: kuhu ehitatakse maagaasitanklad

Euroopa Liidus on eesmärk viia transpordis taastuvate kütuste osakaal 10%ni. Osa sellest peaks olema maagaas ja see on võimalus surugaasi arenguks, rääkis Kotov. Et taastuvkütuste eesmärki saavutada peaks Eestis olema gaasitanklaid ligikaudu 50. Kotovi sõnul ei trügi aga Eesti Gaas igale poole ise tanklaid ehitama. Näiteks loobuti ehitamisest Võru linnas, kuna sinna oli juba kaks tankla ehitaja soovijat. „Arvestades turu suurust, siis ma ei usu, et sinna kaks ettevõtet tanklat ehitab. Isegi kui üks ehitab tankla, siis ootab ta seda raha tagasi päris kaua,“ leidis Kotov.

Kotovi väitel  on investeering ühe gaasitankla ehitamiseks ca 500 000 eurot ja tasuvusaeg 10-15 aastat. Gaasitoru on aga Eestis olemas 21 linnas, millede piirkonda jääb 750 000 inimest. „Seega turg on olemas ja igaüks saab sinna ehitada oma surugaasi tankla,“ ütles Kotov. Arvan, et tekib ka teisi tanklaoperaatoreid, nentis ta.

Ka Eesti Gaas ise plaanib hakata gaasitanklaid ehitama koos teiste tanklaoperaatoritega. Kotov viitas Arengufondi uuringule, et Eestis on olemas juba 120 tanklat, mis asuvad gaasitrassile lähemal kui 100 meetrit. Nendesse tanklatesse on Kotovi hinnangul mõistlik ehitada ka gaasitankla juba koos olemasoleva tankla operaatoriga.

Kotovi kinnitusel kirjutataks peatselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis alla ka määrus, millega hakatakse toetust jagama surugaasitanklate ehitamiseks ja bussiettevõtetele gaasibussidega vedamiseks. Praegu on Eestis surugaasiautosid ca 500 ja gaasibusse 61. Erinevalt üldisest maagaasi tarbimisest on surugaasi kasutamine autokütusena kiiresti kasvanud. Kiire on kasv olnud eelkõige Tallinnas ja Tartus, kus on ühistranspordis võetud kasutusele gaasibussid. Eesti Gaasil asuvad praegu tanklad ka Narvas ja Pärnus, kuid seal on surugaasi tarbimise kasv jäänud tagasihoidlikumaks.

Kotov näitas konverentsil ka gaasitanklate kaarti koos rajatavate tanklatega. Praegusele viiele tanklale on Eesti Gaas juurde ehitamas 10 tanklat.