Kui endine keskkriminaalpolitsei juht Eerik Heldna kuus aastat tagasi septembris kaitsepolitsei asejuhiks asus, ei olnud riigifirmade järelevalve veel kapo pädevuses.
Valitsus suurendas kapo volitusi alles kaks aastat hiljem ehk septembris 2011. Seni riigiasutuste ning Tallinna, Tartu, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Pärnu omavalitsuste korruptsioonikuritegusid uurinud kaitsepolitsei sai toona õiguse teha sama ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega ja riigi asutatud ettevõtetes. Eelkõige puudutab see nende ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete tegevust.
See tähendab, et kapo luubi alla sattusid kõik riigi osalusega firmad, sealhulgas suured ja mõjukad nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Eesti Loto, Estonian Air, KredEx, RKAS jt
Just korruptsioonikuritegude avastamise eest vastutav Heldna rääkis toona intervjuus Eesti Päevalehele, et kõige rohkem huvitavad julgeolekuteenistust hanked ja euroraha jagamine. FBI Akadeemiaski teadmisi täiendanud Heldna jagab USA kolleegide arvamust, et korruptsioon pole kuritegu, vaid julgeolekuoht. „Mida kõrgemal tasemel korruptsioonijuhtum, seda suurem on oht, et ta hakkab mõjutama muid asju ka,” tõdes Heldna samas intervjuus.
Ta tõi riigifirmadest näiteks Eesti Energia. „Kui Eesti Energia satuks Eesti riigi suhtes mitte väga sõbraliku grupi kontrolli alla, see väga selgelt mõjutab Eesti majandusjulgeolekut ja kui see võib juhtuda erinevate korruptsiooniilmingute tõttu, siis tuleb neid ohte ennetada,“ selgitas Heldna. „Kui te vaatate seda riigi osalusega äriühingute nimekirja, siis need rahad ei ole ka Euroopa mõistes alati kõige väiksemad. Nende vastu võivad huvi tunda väga erinevad struktuurid, nii riiklikud kui ka mitteriiklikud,“ jätkas Heldna.
Samal, 2011. aastal, mil kapo sai volitused uurida kuritegusid riigifirmades, oli Tallinna Sadam poliitilises tõmbetuules. Toonase majandusministri Juhan Partsi ja sadama nõukogu esimeheNeinar Seli vahel käis vägikaikavedu, kes saab Tallinna Sadama uueks juhiks. Parts soovis vähemalt ühte juhatuse liiget – kas Ain Kaljuranda või Allan Kiili, välja vahetada. Peale jäi aga Neinar Seli tahe ning mõlemad mehed jätkasid ametis.
Tänaseks on Neinar Seli kriminaalkuriteos süüdi mõistetud. Nimelt tunnistas Tallinna ringkonnakohus tänavu mais Tallinna Sadama nõukogu eksjuhi ja Eesti Olümpiakomitee presidendi Neinar Seli süüdi tahtlikus ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises.
Ain Kaljuranna ja Allan Kiili pidasid eile kinni kaitsepolitseiameti töötajad ning neidkahtlustatakse altkäemaksu võtmises suures ulatuses ja mitme aasta jooksul.
Autor: Koit Brinkman, Harry Tuul
Seotud lood
Täna pidasid kaitsepolitseiameti töötajad altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni AS Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul kinnitati Ain Kaljurand ja Allan Kiil mullu ametisse septembris veel viieks aastaks ametisse selleks, et mitte uurimistoiminguid segada.
Tallinna Sadama juhtidele altkäemaksu andjatena kahtlustatakse firmade Baltic Maritime Logistics Group, Esteve Terminal ja CF&S logistika- ja transiidiärimehi, kirjutas Eesti Päevaleht.
Külastatakse ka Via 3L salvestustehnoloogiat sisaldavat energiaparki
Iga-aastane seminar-ringsõit viib sel aastal tutvuma logistikaettevõtte Via 3L-i salvestustehnoloogiat sisaldava energiapargiga, Utilitase Väo energiakompleksiga ja 100% roheenergial tööstava Akzo Nobeli Rapla tehasega.