Lätis rahvusliku lennufirma airBaltic juhi Martin Gaussi sissetulek koos boonustega ulatus mullu 800 000 euroni. Seda on vaid veidi vähem, kui lennufirma aastakasum 961 000 eurot.
Kuigi Gaussi tööleping on konfidentsiaalne, on Läti ajakirjandusse tilkunud info, et juhile oleks makstud kasumiga lõppenud aasta eest pea miljon eurot, kuid nõukogu otsustas siiski, et "mõned kriteeriumid" pole täidetud ja vähendas tasu ligi 200 000 euro võrra, vahendab reisiportaal trip.ee.
Martin Gaussi maksudeklaratsiooni järgi on ta investeerinud kinnisvarasse. Lisaks juba olemasolevatele majadele Austrias ja Saksamaal ostis Gauss mullu maja Itaalias.
Võrdluseks võib tuua Estonian Airi juhtimisega seotud tasud. Eesti lennufirma juhi Jan Palmeri eelmise aasta tasuks oli 237 313 eurot, teisele juhatuse liikmele Wade Stokesile maksti mullu 128 358 eurot. Erinevalt airBalticust oli Estonian Air mullu kahjumis.
Läti uuriv ajakirjandus kahtlustab, et kuigi airBaltic kirjeldab ametlikes pressiteadetes eelmist aastat kui äärmiselt edukat, jõudis lennufirma kasumisse peamiselt raamatupidamislike trikkidega. Kaudselt võiks seda kinnitada asjaolu, et mullu langes airBalticuga lendajate arv 5%.
Seotud lood
Mullu üheksa kuuga pea 27 miljoni euroga kahjumisse jäänud Läti lennufirma airBaltic on tänavu samal ajal teeninud 750 000 eurot kasumit.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.