Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kai Amos: Veo eest tasumine tuleb kokkuleppida
Amose sõnul oli taoline skeem vahepeal levinud Lätti saadetavate kütuseveostega. „Kauba saatja ütleb, et sina viid kauba Lätti ja kauba saaja maksab,” rääkis Amos.
Vedaja on tavaliselt nõus, sest temal ükskõik, kes maksab. „Aga kuidas saab olla kindel, et üldse keegi maksab,” hoiatas Amos. Tema sõnul on vedajal ju leping kauba saatjaga ja kauba saajaga ei ole vedajal mingit kokkulepet. Mille alusel saab siis kauba saajalt üldse mingit raha nõuda?
Amose sõnul ütleb seadus, et nõudeõiguse aluseks on ainult kaks asja – leping või seadus. Sealjuures on leping tõstetud seadusest ettepoole, mistõttu kontrollitakse kõigepealt, kas on olemas leping. Kui lepingut ei ole, siis vaadatakse, mis võiksid olla seadusest tulenevad nõudealused. Need võimalused on toodud võlaõigusseaduse lõpus, rääkis Amos eilsel seminaril oma ettekandes veo- ja ekspedeerimislepingutest.
Seotud lood
Transpordivaldkonna õiguse ja veosekindlustuse eksperdid annavad selgitusi, mis on kauba-omanikule vajalik, et olla kindel oma kauba kaitstuses transpordi ajal.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata täismahus videot Andres Uusoja ettekandest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele