ASi Tallinna Sadama sadamaid läbis möödunud aastal läbi aegade rekordilised 8,84 miljonit reisijat. Kaubaveod tegid läbi 19-protsendilise languse.
Tallinna Sadama reisijate arv kasavas aasta varasemaga võrreldes 4,3 protsendi võrra. Tallinna-Helsingi liini reisijate arv kasvas aastatagusega võrreldes 4% ehk 7,26 miljoni inimeseni. Tallinn-Stockholmi liinil seilas jaanuarist detsembri lõpuni 0,94 miljonit inimest, ehk kaks protsenti rohkem kui 2011. aastal. Peterburi suunal reisis 0,18 miljonit inimest, ehk üle 60% enam kui 2011. aastal. Kruiisilaevad tõid Eestisse varasema aastaga võrreldavas mahus turiste ehk 0,44 miljonit inimest.
Kaubamahud olid eelmisel aastal Tallinna Sadamas 29,47 miljonit tonni, mida on võrreldes 2011. aastaga 19,2% vähem. Langus oli peamiselt tingitud vedellasti mahu vähenemisest, mis kahanes 6,9 miljoni tonni ehk 26,4% võrra. Puistlasti vedu vähenes ühe protsendi võrra 4,03 miljoni tonnini. Vähenemine toimus peamiselt kivisöe, teravilja ja killustiku osas. Samal ajal kasvas väetiste vedu 28%.
Konteinervedude maht saavutas eelmisel aastal rekordilise mahu ja ulatus 228 000 TEUni, mis on 15,2% rohkem kui aasta varem. Ro-ro kaupade maht tõusis 3,7% ehk 3,8 miljoni tonnini.
Tallinna Sadama kommertsjuhi Erik Ringmaa väitel oli veomahtude langus sellises suurusjärgus oodatav. „Põhjused seisnevad ennekõike Venemaa oma sadamate arendamises ning Ust-Luuga masuuditerminali käivitumises ja need olid juba aastaid ette teada,” selgitas Ringmaa.
Kommertsjuhi sõnul on Tallinna Sadam võtnud strateegilise suuna keskenduda kaupade ja teenuste mitmekesistamisele, operaatorite arvu suurendamisele ja suurema lisandväärtusega teenuste pakkumiseks vajaliku keskkonna loomisele sadama ümber. „Kui kauba kaalu mõistes ei ole võimalik vedelkaupa kohe ja samas koguses teiste kaupadega asendada, siis pikemas perspektiivis toovad viimastel aastatel infrastruktuuri tehtud investeeringud Muuga sadamasse ja Paldiski lõunasadamsse senisest oluliselt mitmekesisema ja lisandväärtusega kauba, mis omakorda loob täiendavaid töökohti ja maksutulu,” lubas Ringmaa.
Ringmaa kinnitusel on vaatamata vedellasti mahu langusele sadama tegevustulu langenud suhteliselt vähe ning käive ja kasum on olnud prognoosidega vastavuses. „Alanud aastaks prognoosime kaubamahu neljaprotsendilist, reisijatearvu viieprotsendilist ning tegevuskulude 20 protsendilist kasvu,” rääkis Ringmaa. „Tegevustulude suurem kasv on ennekõige tingitud äsjaostetud jäälõhkuja „Botnica” rendile andmisest,” lisas ta.
2012. aastal külastas Tallinna Sadama sadamaid kokku 1966 kauba- ja 5277 reisilaeva.
Seotud lood
Tallinna Sadama nõukogu kinnitas eelmise aasta majandustulemused, mille järgi oli ettevõtte müügitulu eelmisel aastal languses, küll aga maksti riigile välja rekordilised dividendid 33,8 miljoni euro ulatuses.
Eesti sadamates lastiti eelmisel aastal kokku viimase kolme aasta väikeim kogus kaupa. Ka kaupade lossimine jäi alla eelmise aasta tulemusele.
Tallinna Sadama kaubaveomahud tegid mais aastases võrdluses läbi suurima kukkumise. Võrreldes eelmise aasta maiga läbis sadamat 13,4% kaupa vähem.
ASi Tallinna Sadam puhaskasum ületas auditeerimata andmetel esimesel poolaastal üle kolmandiku võrtra eelmise aasta sama perioodi näitajat ning ulatus 17,4 miljoni euroni.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.