Klaster: Soome firmade teine tulekulaine

Eestisse tehtud välimaistest investeeringutest ligi neljandik tuleb Soomest. Soome on jätkuvalt Eestile suurim kaubanduspartner, Tallinna ja Helsingi vahel tehakse aastas üle 6 miljoni reisi.

Sel nädalal Tamperes Eesti ärikeskkonna eeliseid tutvustavat seminari korraldav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Helsingi esinduse juht Valdar Liive ütles, et Soome ettevõtted on üha enam huvitatatud Eestist. Liive sõnul Soome ettevõtete Eesti turule siirdumise tempo kasvab ning suuremaks koostööks soomlastega globaalsetel turgudel on meil nii eeldusi, kui võimalusi.

„Meil on sarnane arusaam, mis on kvaliteetne. Tähtis on ausus, isiklik panus, samuti kultuuriline  sarnasus. Soomlased planeerivad oma tegevusi pikemalt, eestlastel on ehk suurem paindlikkus ja kogemus töötada pidevalt muutuvates tingimustes. Oleme piisavalt erinevad, et huvi pakkuda ja piisavalt sarnased, et koostöö oleks võimalik,“ selgitas Liive.

Eesti Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli sõnul on soomlastel tõsine huvi meie tööstusparkide vastu. „Oleme käivitanud kaheaastase Soome tööstusettevõtetele suunatud projekti, mille eesmärk turundada klastri partneritele kuuluvaid tööstusparke ja meelitada sinna investoreid,“ selgitas Paul.

Soome ettevõtete tegevuse Eestisse siirdamist kinnitas ka Advokaadibüroo Sorainen nõunik Juha Hämäläinen, kes sõnas Soome ajalehes Kauppalehti, et Soome valitsuse kavandatav dividendi- ja kapitalitulumaksude tõus kiirendab ettevõtete omanike siirdumist Eestisse. Hämäläineni sõnul on soomlastel on kokku juba praegu üle 10 000 koha Eesti ettevõtete juhtkondades, püsivalt elab Eestis ligikaudu 6000 soomlast ning tema arvates kasvavad mõlemad numbrid lähiaastatel.

Võrreldes Soome ja Eesti maksukonkurentsi ning investeerimiskliimat, jääb Illimar Pauli sõnul Eesti võitjaks. „Firma asutamine toimub Eestis kahe tunniga, kogu asjaajamine ja suhtlemine riigiametitega on elektrooniline, 0%ne ettevõtte tulumaks võimaldab Eestis kogu kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja seeläbi kiiresti kasvada. Rääkimata sellest, et Eestis pole olnud 20 aasta jooksul toimunud ühtegi streiki, mis oleksid ettevõtete tegevust häirinud,“ loetles Paul konkurentsieeliseid.

Hämaläinen tunnistas, et Eesti maksukorraldus on Soomega võrreldes väga lihtne. „Eelisteks on ka Eesti riigi väike võlakoormus ja euro kasutusele võtmisega kõrvaldatud devalveerimisrisk,“ sõnas Hämäläinen. Sarnaselt Illimar Pauliga leiab ka Hämäläinen, et käimasoleva soomlaste teise tulekulaine ajal on huvi just investeerimisettevõtetele ja tootmisele.

Viimase aja juba toimivast koostööst on Valdar Liive sõnul näiteid tuua küll. „Soome börsiettevõte Technopolis ostis 2010 aastal enamusosaluse Tallinna Ülemiste City tehnoloogiapargist. Selle tulemusena tekkivat sünergiat võime näha juba täna, kuid loodetavasti suuremas ulatuses paari aasta jooksul,“ selgitas Liive. Konkreetne tööstuslik näide on Outotec´-i ja Eesti Energia ühisprojekt Enefit, mille käigus luuakse põlevkivist energia ja õli tootmise kaasaegne tehnoloogia. Eestis on tõenäoliselt maailma parim oskusteave põlevkivi kasutamisel, Outotec omalt poolt on globaalselt tuntud kaevandustehnoloogia projekteerija ja valmistaja. Aastal 2012 valmib koostööna esimene Enefit 280 õlitehas Eestis, eesmärgiks on olla maailma parim.

Eesti Logistikaklaster alustas käesoleva aasta alguses kaheaastase programmiga, kus kord kvartalis korraldatakse koostöös EAS-i Soome esinduse ja Helsingi Suursaatkonnaga Soome töösturitele tutvustavaid seminare või vastuvõtuüritusi Eesti sadamates ja tööstusparkides. Programmi selle aasta kõige tähtsam üritus on osalemine Tamperes Allhankemessi ja selle raames korraldatav seminar. Tampere seminari jätkutegevusena korraldatakse Soome tööstureile 14.-15. detsembril vastuvõtuüritus Eestis, mille tutvustatakse sadamaid ja tööstusparke Paldiskis, Keilas, Muugal ja Maardus. Kaheaastase  turundusprogrammi tulemusel loodetakse luua vähemalt 1000 uut kõrget lisandväärtust loovat töökohta vähemalt 50 000 eurose lisandväärtuse tasemega töötaja kohta.