Tallinna Sadama käive kasvas teenis tänavu esimeses kvartalis kümnendiku võrra kasvanud ehk 23,8 miljoni eurose käibe juures 13,1 miljonit eurot puhaskasumit, mis ületas eelmise aasta võrdlusperioodi näitajat 25 protsendiga.
Kolme kuu konsolideeritud EBITDA (kasum enne intresse, makse ja põhivara kulumit ning väärtuse langust) oli kokku 17,6 miljonit eurot, kasvades aasta varasemalt tasemelt 2,4 miljonit eurot ehk 16% võrra.
Sadama teatel olid tänavu esimesed kolm kuud edukad – kaubamahuks kujunes 9,2 miljonit tonni, mis tähendab kasvu 0,7 miljoni tonni ehk ligi 9% võrra. "Kaubamahu kasvult oli Tallinna Sadam Läänemere idakalda suuremate sadamate hulgas taas edukamate hulgas. Ühtlasi säilitasime suuruselt Primorski ja Peterburi sadamate järel kolmanda koha, edestades endiselt nii Klaipeda, Riia kui ka Ventspilsi sadamat," kommenteeris sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp. "Lastiliikidest oli suurim juurdekasv vedellasti käitlemises, mis tõi kaasa mõningase turuosa kasvu. Muutused teiste lastiliikide mahtudes olid väiksemad. Teiste lastiliikide mahud enamuses kasvasid, puistlasti maht vähenes."
Reisijate arv kasvas kolme kuuga 9% võrra, ulatudes 1,58 miljonini. Kasv tuli põhiliselt Tallinn-Helsingi liini reisijate arvu kasvust.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas esmaspäeval AS-i Tallinna Sadam eelmise aasta majandusaruande, mille kohaselt kasvas ettevõtte kasum 663 miljoni kroonini.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.