Eesti Posti nõukogu kinnitas tänasel koosolekul ettevõtte auditeeritud majandustulemused - riigile kuuluva firma äritulud 2010. aastal oli 53,2 miljonit eurot, ettevõtte puhaskasum oli 7,2 miljonit eurot.
Auditeeritud ja kinnitatud tulemuste järgi selgus, et ettevõte käive kasvas mullu 1,4% võrra, ning ettevõtte ärikulud vähenesid 11,3%.
Ettevõtte universaalse postiteenuse käive oli väiksem kuludest, mistõttu postiteenuste osakaal oli kahjumis 0,8 miljoni euroga, seevastu vabaturuteenuste käive 34,3 miljonit eurot tõi kaasa kasumi 0,8 miljonit eurot.
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul on ettevõte olulise tähelepanu alla seadnud postivõrgu optimeerimise.
Ta nentis, et kirjade mahu langemise juures ca 70% ei ole universaalse postiteenuse osutamine mõeldav praegustes tingimustes. Ta rõhutas, et riigi poolt sätestatud nõuded postivõrgule ei ole mõistlikud ning soovitakse, et riik need nõuded üle vaataks. "Me ei saa jätkata universaalse postiteenuse osutamist, kui riik ei paku midagi uut välja," sõnas ta. Ehkki ettevõtte aktsiate 100% omanik on riik, nentis Atonen, et Eesti Posti puhul on siiski tegemist äriettevõttega, mis peab oma tegevust tulemuslikumalt majandama. Atonen ei välistanud, et Eesti Post võib postivõrgu nõuete osas pöörduda ka kohtu poole.
Ühtlasi ütles Atonen, et kuuldused Eesti Posti võimalikust börsile minekust ei vasta tõele ning lisas, et kui ettevõttel peaks tekkima rahalisi raksusi, mida praegu ei ole, siis näeks ta parema meelega posti- ja logistikafirmat eraettevõttena.
Seotud lood
Valitsus ei kaalu Eesti Posti osalist müüki enne järgmise aasta märtsis toimuvaid valimisi, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Bloombergile.
Hansapanga üks asutaja ning investor Heldur Meerits ütles Delfi Majandusele, et Eesti Posti avalikuks ettevõtteks muutmine oleks niigi kokku kuivanud Tallinna börsile kasulik, samas usub ta ka, et posti- ja logistikafirma on võimeline kasumit teenima.
Riigikogu infotunnis esitati minister Juhan Partsile kolm küsimust Eesti Posti tegevuse kohta, mis puudutasid postivõrgu tingimusi ning ettevõtte kahjumlikku tegevust kohustusliku universaalteenuse osutamisel.
Eile riigikogus Eesti Posti puudutavale arupärimisele vastates ütles majandusminister Juhan Parts, et täna ei ole teada, mil määral tuleb ettevõttele ebamõistlikke kulusid nn universaalse postiteenuse (UPT) finantseerimiseks seadusega loodud fondist rahastada, kuid ettevõtte tahab näidata maksimaalselt suuri ebamõistlikke kulusid, et saada sellest UPT kompenseerimise fondist võimalikult suurt makset.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.