Eelmisel aastal kasvas õnnetuste arv raudteel. Tehnilise Järelvalve Ameti (TJA) andmetel põhjustas kasvu eeskirjade eiramine ning lumine ja libe talv.
Ameti statistika kohaselt toimus mullu 30 raudteeõnnetust. Maanteesõiduki ja rongi kokkupõrke juhtumeid oli 17, neis sai vigastada 10 ja hukkus kaks inimest. Otsasõidujuhtumeid raudteel viibinud inimestele oli 13, neis sai vigastada neli ja hukkus üheksa inimest.
Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks võib TJA andmeil pidada liikluseeskirjade eiramist liiklejate poolt ning tee- ja ilmastikuoludele sobimatu sõidukiiruse valimist. Raudteel toimunud õnnetusjuhtumite arvu suurenemine on seotud ka tavapärasest suurema lumekogusega talvisel perioodil.
2010. aastal toimunud 17 kokkupõrkejuhtumist 11 leidis aset talvisel perioodil I ja IV kvartalis. Õnnetuste peamiseks põhjuseks võib pidada lund ja jääd ülesõidukohtadel, halba nähtavust ning suutmatust arvestada talvisel ajal ülesõidukohal valitsevate tingimustega.
Seotud lood
Eesti Raudtee turvajuhi Taivo Vahemetsa sõnul toimub raudteel üha enam õnnetusi, kuna autojuhid eiravad ülesõite. Raudtee ohtlikkuse ja näiteks rongi pika pidurdustee tõttu saab enda õnnetusest päästmiseks kõige rohkem liikleja ise ära teha.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.