SKP hüpitamisel tuleb ekspordile seltsiks sisenõudlus ja investeeringud 

Peeter Luikmel, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Eestis 2010. aasta neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 6,6 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult oli SKP kolmanda kvartaliga võrreldes 2,3 protsenti suurem. 

Nagu eelnevates, nii ka neljandas kvartalis panustas majanduskasvu oluliselt ekspordi kasv. Kaubaeksport jooksevhinnas suurenes neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes ligi poole võrra ja ületas kriisieelse tipptaseme. Eksporti soodustas maailmamajanduse elavnemine ja prognoositust kiiremaks osutunud majanduskasv meie peamistes partnerriikides Soomes ja Rootsis. Eesti kaubaekspordi hoogne kasv annab tunnistust sellest, et Eesti tootjatel on õnnestunud oma turupositsiooni mitmes kaubagrupis parandada.

Ka sisenõudlus elavnes neljandas kvartalis mõnevõrra. Pikka aega languses püsinud eratarbimine on kosunud, millest annab märku jaemüügi mahu tõusule pöördumine. Detsembris oli jaemüügi maht aastatagusest juba ligi 5 protsenti kõrgem. Tarbijate kindlustunde kasv põhineb ennekõike paranenud hinnangus majanduse hetkeolukorrale, sealhulgas kahanenud hirmus tööpuuduse ees. 

Tootmisressursside rakendatus tööstuses ulatus 2010. aasta teises pooles ligi 70 protsendini. Edasine kasv sõltub järjest rohkem tootmisvõimsuse suurendamiseks ja ajakohastamiseks tarvilikest investeeringutest ning oskustööliste kättesaadavusest. Eurole ülemineku tulemusel kasvanud rahvusvaheline usaldusväärsus ning pangandussektori kasumlikkuse taastumine viitavad sellele, et nii pangalaenude kui ka muud liiki finantseerimise tingimused on paranenud. Tööjõu oskuste viimist tööturu nõudmistega vastavusse peaksid toetama aktiivsed tööturumeetmed. Need tegurid, jätkuvalt madalad baasintressimäärad ning ettevõtluse tugimeetmetega soodustavad investeeringute kasvu.

Kui 2010. aastal panustas SKP kasvu ennekõike välisnõudluse toel taastunud eksport, siis 2011. aastal saab oluliseks ka investeeringute ja eratarbimise kosumine, mis omakorda sõltub tööturu olukorrast. Investeeringute kasvu eelduseks on ka sobilike oskustega tööjõu kättesaadavus. Eratarbimine põhineb kasutatava tulu juurdekasvul, mis aga oleneb tööhõive suurenemisest.