Osula - firmakaaperdamise ja räkititahtjate kiuste bussikuningaks

"Räägin teile, kuidas asjad käisid," ütleb Hugo Osula. Tekib ootusärev paus. Osula alustab juttu, et aastaid tagasi üritati teda ühe erakonna (nime soovib jätta saladuseks - toim) staabist korduvalt tabada. Lõpuks see õnnestus. Tema Tallinna bussijaamas asuvasse kontorisse tuli kolm pikka vihast noormeest.

"Oleme partei, kes võtab valitsuse. Kõik ettevõtjad toetavad meid,“ rääkisid nad. Nad veensid nii osavalt, et Osula tundis, justkui poleks tal enam pääsu. Tema peas vasardas vaid üks mõte – kuidas nende haardest välja pressida?

"Mis on teie põhiseisukohad ühistranspordi poliitikas? Millal lõpuks jõuavad Eesti maakondadesse uued bussid, sest kaua selliste vanade romudega sõidetakse? Millal tõuseb bussijuhtide palk kaks-kolm korda," küsis Osula järsku.

Ta ei saanud meestelt ühtegi vastust. Siis aga lepiti kokku, et Osula saadab seitse küsimust kirjalikult, nõudes lubadust, et tema teemad lähevad valimisplatvormi. Aga jälle vaikus. Tänu vastamata küsimustele Osula toona parteilaste küüsist pääseski.

Edu mürgitab rivaalide sosinSee juhtum ilmestab Osula hinnangul tema apoliitilist hoiakut ja ka täna ütleb ta, et hoiab seda joont raudselt edasi. Kuid ligi 20. aastat bussiettevõtlusega tegelenud Osula ümber on ikka intriigid, sest konkurendid kahtlustavad, et tema ärid on nii edukad tänu hulgalistele liinilubadele, mis on tulnud headest suhetest ametnike ja poliitikutega.

Õli valab tulle seadus, mille jõustumisel jääksid Osulale kuuluvad Sebe kaugliinibussid eelisseisundisse. "Ma tean, et ta on väga võimekas lobist ja oraator, eks see annab tulemust," ütleb konkurent Neeme Tammis Hansabussist.

Kuigi Osula sõnul on Eesti bussiettevõtjad kõik nagu üksikud hundid, kes hambad enda eest võitlevad, on ta enda sõnul praegu õnnelikus seisus. Talle kuulub 290 bussi, mis sõidavad Eesti suuremate linnade vahel ja ka linnades. Lisaks veavad Osulale kuuluvad bussid reisijaid Peterburgi ja Varssavisse. Tänavu loodab Osula teha grupi ettevõtetega juba 38,4 miljoni eurose (600 miljonit krooni) käibe. Seejuures on tal kavas investeerida uutesse bussidesse 2,9 miljonit (45 miljonit krooni) eurot.

Bussijuhid sillutasid karjääriOsula ettevõte on perefirma, sest talle kuuluvates ettevõtetes töötavad nii pojad kui abikaasa, kellega koos elatud rohkem kui kolm aastakümmet. Pojad on lapsest saati Cargobusis pakke vedanud ja kassas pileteid müünud. Osula räägib, et suhtub poistesse karmimalt kui teistesse töötajatesse. "Mingit halastust ei ole. Kui nad oleksid kehvemad, ei saaks nad seda tööd," ütleb Osula.

Osula ise töötas enne bussiettevõtte juhiks saamist kümme aastat kunagises Trammi-ja trollibussikoondises. Nii absurdselt, kui see tänapäeval ka ei kõla, edutasid teda 1980date aastate lõpus bussiettevõtte Mootor juhiks bussijuhid ise. Esimene eelistus oli toona bussijuhtidel küll hoopis Eesti hilisem peaminister Tiit Vähi. Osula sõnul käis töötajaid esindanud delegatsioon ka Vähiga rääkimas, kuid mees andis juba siis mõista, et tal on suuremad plaanid ning seetõttu jäi ka Vähi kandidatuur kõrvale.

Osula meenutab, et toona valis uut juhti ligi 200 bussijuhti, kes küsisid temalt nägemust bussiettevõtte tuleviku kohta. Seda hetke mäletab ka senine ja praegune bussijuht Mati Lapmaa. "Järelikult paistis ta silma kindla põhimõttega. Ta kindlameelne noormees. Kõik olid selle poolt, et temast peaks saama meie juht," meenutab Lapmaa. Tema ja ka osa teisi bussijuhte töötab endiselt Osula alluvuses.

Vestlusesse tekib paus ja Osula hakkab kinnisui ümisema viisijuppi. Ta on olnud trompetimängija, aga ettevõtjana läks elu liiga kiireks, et hobist tuli loobuda. Pealegi tõdeb ta, et ka tema kaks poega on peaaegu isata üles kasvanud, sest reisida tuli niivõrd tihti.

Katuseta Riias? Kui naiivne!1995. aastal kolis Osula äri arendamiseks Riiga, kus oma ettevõtluse alguses tabasid teda ka tagasilöögid. Tõsine katsumus oli Riia maffia, kes jõuliste ähvardustega peale lendas. Üks päev tegid Riia aserbaidžaanlased talle selgeks – kas ta maksab katuse eest või tema bussid enam läbi Läti ei sõida. "Kui nädala jooksul ei hakka maksma, peksame kontori puruks, paneme bussi pommi ja röövime reisijad paljaks," lubasid aserid. Osulale anti nädal otsustamisaega.

Suures hädas otsustas ta nõu küsida Jüri Pihlilt, kes oli tol ajal kaitsepolitsei peadirektor. "Ta ütles, et seal on kuritegelikud grupid, kes nende äri segavad ja mingid katusepakkumised olid vist," meenutab Pihl. Toona pöördusid Pihli sõnul mitmed ettevõtjad selliste murega politsei poole.

Koos politseiga arutati läbi võimalikud käitumisvariandid. Niiviisi läkski Osula, lahendused taskus, maffiaisa jutule. Keeldus ise raha andmast ega võtnud vastu ka allmaailma raha. "Ma olin nii loll, ma ei maksnud kellelegi. Kõik imestasid, kuidas sain üldse aasta aega Riias töötada ilma katuseta," räägib Osula.

Tagant järgi ütleb ta, et olukorra päästis ettevõtte puhas raamatupidamine, sest niiviisi ei jäänud allmaailmal ühtegi otsa kätte, mille abil võiks välismaist ettevõtjat survestada. Pealegi oli Osulal selleks ajaks Saksa partner olemas, et tal ei tekkinud ahvatlust musta raha vastu võtta. Juba siis bussifirmas finantsistina töötanud Malle Raud ütleb, et tema ametivennad tegid vabariigi alguspäevil omaniku surve all topeltraamatupidamist, aga Hugo oli leppimatu kõigi maksupettuste suhtes.

"Ma tavaliselt olen väga lühikese jutuga. Pikka mula ei ole," ütleb Osula. Aga seigad tema elust on niivõrd põnevad, et ta unustab neist rääkides ka ise, et pidi juba pool tundi varem teisel kohtumisel olema. Palitu taskusse ununenud telefon on vastamata kõnedest pungil. Järsku hakkab tal kiire. Samasugusest jonnist, nagu ta ei taha ta poliitikasse minna, ei soovi Osula ka rantjee-elu elada. Kuigi tal oli paar aastat tagasi võimalus oma osalus Saksa partnerile müüa. Päevad läbi kodus istumine ja lehe lugemine poleks pikaajaline, arvab ta.

Hugo Osula CV1975-1979 Tallinna Tehnikaülikool, mehaanikainsener

1979-1981 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise trollidepoo meister1981-1984 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise trollidepoo tsehhijuhataja1984-1989 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise tehnikadirektor1989-1993 bussiettevõtte Mootor tegevdirektor1994-2007 EUROLINES- Mootorreisi AS-i juhatuse esimees2008 Kontserni Mootor Grupp AS-i (AS SEBE,  AS Lux Express, Cargobus OÜ, Busland OÜ, Bussireisid OÜ) juhatuse esimees

Olulisemad teetähised karjääris ja ettevõtluses

1984 asumine tööle Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise tehnikadirektoriks1989 suundumine bussiärisse, bussiettevõtte Mootor rajamine1991 OÜ Cargobus asutamine1994 ettevõtete AS SEBE  ja EUROLINES-Mootorreisi AS rajamine1995-1999 EUROLINES rahvusvahelise liinivõrgu ettevõtete ülesehitamine Lätis , Leedus ja  Venemaal2000 pankrotipesast Tallinna bussijaama varade ostmine2007 Põhjamaade transpordiettevõtetele busside uuendust, remonti ja eritöid osutava Busland OÜ asutamine2008 loobumine ettevõtete tegevjuhtimisest  ja rahvusvahelise bussikontseri peaettevõtte Mootor Grupp AS-i asutamine

Hobid

SukeldumineKlassikaline muusika, kunagine trompetimängijaAbielus üle 30 aasta Tiiu Osulaga, kellega on 3 poega

Mootor Grupi ettevõtete olulisemad saavutused 2010. aastalLux Expressi liinivõrgu edukas laienemine Baltikumis ja Peterburis

AS SEBE võitis hanke ja sõlmis linnaliinde teenindamise lepingu Tartu linnavalitsusegaCargobus käivitas väikesaadetiste ja kaubaveo Vilnius- Riia-Tallinn bussiliinidelBusland käivitas  suuremahulise busside remondi ja uuendamise projekti Norra bussikontserniga Netbus AS (ettevõttes 2 300 bussi)Investeeringute maht  kokku 11,5 miljonit eurot (180 miljonit krooni), sellest 0,83 miljonit eurot (13 miljonit krooni) Tartu linnaliiklusesse. Mootor Grupp 2011. aastal290 bussiInvesteeringud uutesse bussidesse 2,9 miljonit eurot (45 miljonit krooni)Grupi ettevõtete planeeritud käive kokku 38,4 miljonit eurot (600 miljonit krooni)840 töötajat 

Hugo Osula firmadTeeleb reisijateveoga rahvusvahelistel bussiliinidel

1. Lux Express Estonia, osalus 100%

Tütarfirmad Soomes, Lätis, Leedus ja Venemaal

2. Mootor Grupp, osalus 100%Tütarfirmad

Reisijatevoega tegelev SEBEAutobusside remondi ja hooldusega tegelev Busland Baltic

3. Tallinna Bussijaam, osalus 33,33%, Tiiu Osula osalus 66,67%Tegeleb piletite müügiga, tellimisvedudega ja pakivedudega

TütarfirmadDavenburgTegeleb busside piletimüügi süsteemi müügigaTallinna Bussijaama osalus 51%.Pärt Põldemaa osalus 49%Tallinna Bussijaam ostis osaluse 2009. aasta detsembris

Ettevõtluse sõlmpunktidOsula ettevõtluse kõige kriitilisemad ja lahendusteks suurt vaimujõudu nõudnud  sündmused.

1995.Rahvusvahelise liiniliikluse rajamisel Riiast ei arvestanud kohalikku eripära nn vajadust “katuse“ järgi. Rünnak oli jõuline ja ähvardav. Olukorra päästis ettevõtte puhas raamatupidamine, soovitused Eesti jõustruktuuridelt ja selge "ei" ähvardustele ja pakkumistele.

1998

Saksa partner ja ettevõtte 40% omanik Deutche Touring GmBH  ei leppinud kiirelt kasvavas äris vähemusosalusega. Ähvardas koostöö lõpetada, firma pankrotti ajada. Soovis Osula välja osta. 2009. aastal otsustas Osula hoopis nemad välja osta.

2002.

Eduka Peterburis asuva firma tegevdirektor plaanis ja valmistas koos konkurentidega ette firma kaaperdamist. Osula suutis kavatsused tõkestada tänu lojaalsetele töötajatele. Täna on ettevõte ZAO Evrolains grupi üks edukamaid.

2005

Odavlennud alustasid Euroopas. Bussireisijad valisid nüüd reismiseks lennuki. Samal ajal muudeti ka otsustavalt ELi rahvusvahelise bussiliikluse alast seadusandlust. Kasvasid riskid, kahjumid ja pankade usaldamatus. Kas hoopis lõpetada? Siiski äri restruktureeriti, uus logistika ja tooted avasid uued võimalused. 2009. aastas jõudis jälle kasumisse.