See, et riigieelarvesse laekub liiklustrahvidelt peaaegu poole vähem raha, on hea uudis, sest autopargid ja liikluskultuur on paranenud sõnas Hiiu Autotrans OÜ tegevjuht Urmas Pielberg.
„Autopark on parem ega pole olnud põhjust saata autoomanikke korduvale ülevaatusele,“ sõnas Pileberg. Tema hinnangul on paranenud ka sõidukijuhtide käitumine, kui enam nii palju trahve ei pea tegema.
„Selliseid asju ei ole meie firmas tulnud, et keegi jääks vahele kiiruse ületamisega. Meie ettevõtte põhjal võin väita, et üldine kultuur on parenenud,“ sõnas Pielberg.
Pielbergi hinnangul pole õige, et riigieelarves arvestatakse liiklustrahvide summaga. „Minu arvates on absurd! Ma ei tea küll ühtegi riiki, kus see oleks rahakoti täiendamise meede,“ ütles Pielberg.
Eelarvesse plaaniti liiklustrahvide laekumiseks 255,2 miljonit krooni, kuid esimese poolaasta laekumiste alusel on eeldatav laekumine ligi 43 protsenti vähem ehk 142,7 miljonit krooni.
Seotud lood
Enim vähendati siseministeeriumi haldusala trahviprognoosi, kuna kiiruskaamerate töölerakendamine lükkus maikuusse ja nendest laekuvad trahvisummad on oodatust väiksemad.
Trahvide suurus motiveerib inimesi liikluses korralikult käituma, rääkis siseminister Marko Pomerants.
Minu arvates on hästi rumal, et riigieelarvesse arvestatakse mingi summa liiklustrahvidena, ütles Plangi Trans OÜ juht ja omanik Urmas Plangi.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.