10.09.10, 08:01

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lepp: see ärimudel on meie edu pant

DSV Transpordi tegevjuht Jaan Lepp pole nõus, et DSV töötajatele kuuluvates veofirmades, kellele annab tööd DSV, on midagi keelatut või ebasobivat.

Kadri Jakobsonajakirjanik

"Me arvame endiselt, et see ärimudel on meie edu pant," ütleb DSV Transpordi juht Jaan Lepp. „Just see on üks põhjuseid, miks me oleme üks edukamaid rahvusvahelisi ekspedeerimisfirmasid Eesti turul.“ Lepp ütleb, et ebatavalise ärimudeli autor oli aastaid tagasi tema ise (Lepp oli DSV Transpordi ning nende eelkäijate DFSD ja Svex ainus juhatuse liige aastani 2007).

1991. aastal asutas ta koos oma Rootsi sõbraga autofirma Svex Eesti. 1995. aastaks oli ettevõte juba sedavõrd suur, et nad otsustasid kogu autopargi töötajatele maha müüa.

„Kes jagab aktsiaid, kes optsioone, meie müüsime töötajatele autod. Sealt kõik alguse saigi,“ ütleb ta. Neli aastat hiljem, 1999. aastal ostis Svexi ära Taani firma DSV.

Lepp ütleb, et Taani omanikud olid alguses sellist ärimudelit kuuldes natuke tõrksad, sest Lääne Euroopas on avalik arvamus selle vastu. Samas ei muudetud siinset süsteemi ning Eesti jäigi ainsaks riigiks DSV kontsernis, kus alltöövõtjatena tegutsevaid töötajate ettevõtteid aktsepteeritakse.

„Eks see on tundlik teema,“ nõustub Lepp. Ta ütleb, et just seetõttu tehti ettevõttes 2009. aasta alguses Ernst&Young-i poolt spetsiaalne uurimus „Ülevaade ettevõtte pettuseriskidest“, kus analüüsiti ja kontrolliti erinevate meetoditega nii töötajaid kui ka nende tegemisi.

„Väga meeldiv oli lugeda kokkuvõtet, kus ei avastatud ühtegi kuritarvitust ja ettevõtte võimalik pettuserisk hinnati madalaks,“ ütleb Lepp.

Nüüd on siiski aga kontserni peakontoris Taanis otsustatud, et Eestis siiani toiminud süsteem tuleb lõpetada.

„Et DSV on kasvanud sedavõrd suureks kontserniks, siis väga palju isiklikke lähenemisi ettevõtte ärimudelisse ei mahu ning seda vähem saavad omanikud aktsepteerida taolisi erisusi ning neid juhtida,“ ütles Lepp.

„Me jõudsime ühisele arusaamisele ja nii on omanikud otsustanud, et selle aasta lõpuks DSV Transport lõpetab taolise ärimudeli ning töötajatel on valida, kas nad on edasi DSV Transpordi palgal või lähevad eraettevõtlusesse,“ lisas ta.

Lepp lisab, et pensionipõlves plaanib ta samal teemal kirjutada raamatu, kui positiivsest näitest ettevõtte juhtimisel.

Ta lisab, et Ricardo Semleri raamatut „Ketser“ lugedes oli tal nii mõneski kohas äratundmisrõõmu, et veidi ebatraditsioonilises koostöös oma meeskonnaga on võimalik saavutada uskumatult häid tulemusi ja et kõik ebatavaline pole vale ja paha.

„Olin siis ja olen ka nüüd veidike uhke, et süsteem on nii hästi toiminud ja koos oma meeskonnaga oleme loonud Eesti suurima ekspedeerimisfirma, mis suudab pakkuda häid töötingimusi oma töötajatele, maksta omanikele meie tegevusvaldkonna suurimaid dividende ja kindlasti oleme ka oma valdkonna suurimad maksumaksjad,“ räägib Lepp.

KOMMENTAAR

Leian, et see pole õigeMeie oleme oma ettevõtte sees sellisest tegevusest rääkinud nii, et see pole meie firmas oodatud. Sellist tegevust meie omanikfirma Prantsuse Post ei aktsepteeri. Ma leian, et siin on tegemist huvide konfliktiga. Pole võimalik ühise laua taga läbi rääkida õiglaseid tingimusi kliendile. Leian, et selline tegevus ei ole õige.

Tarmo Tael, DPD Eesti juht

Kadri Jakobson

Logistika

Seotud lood

Uudised

10.09.10, 17:11

DSV emafirma paneb Eesti erandile punkti

DSV Transpordi omanikfirma tegevjuht Jens Bjørn Anderseni sõnul on Eestis kasutusel olnud skeem erand, mida on püütud samm-sammult lõpetada.

Sisuturundus

07.11.24, 22:54

Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.