Täielik e-arveldus säästaks Eestis aastas 1,3 mld krooni  

Informatsioonilogistika ettevõte Itella Information hindab käesoleva aasta e-arvete mahu kasvuks 25%. Kasvu põhjuseks on nii jätkuv uute ettevõtete e-teenustega liitumine kui ka olemasolevate pabermahtude liikumine e-kanalisse - seda nii arvete kui ka muude dokumentide, poliiside, teatiste ja väljavõtete osas.

Käesoleval aastal prognoosime vähemalt 2009. aastale sarnast e-arvete mahu kasvu. Eelmisel aastal vahendas Itella kokku 3,5 miljonit e-arvet ja aastane kasv oli 27%. Suur osa sellest mahust tuli Itella e-arvete portaalist www.arved.ee, kus 2009. aasta lõpuks oli ligi 500 000 regulaarset paberarvet e-arveks muudetud. 2010. aasta esimeses kvartalis on e-arvete maht võrreldes 2009. aasta viimase kvartaliga kasvanud juba 5% ja www.arved.ee portaali e-arvete tellimuste maht 7%.  

Kirisaadetiste mahtudes on e-teenuste populaarsuse tõusmise tõttu oodata jätkuvat langust, sest ettevõtted ja eraisikud valivad paberkandja asemel üha enam e-arveid ja e-dokumente. Samas on paberdokumendid endiselt ettevõtetes olulisteks infokandjateks ja Itella ei ole ka seda valdkonda unarusse jätnud. Pärast postituru avanemist 2009. aasta keskel alustasime Eesti Posti kõrval posti kohalekande koostööd ka Express Postiga. Uue koostööpartneri lisamisega tahtsime posti kojukande teha klientide jaoks kiiremaks ja soodsamaks. Eelmise aasta jooksul postitas Express Post üle 650 000 Itella vahendatud kirja.

Ettevõttelt ettevõttele suunatud e-arvete osas oli 2009. aasta murranguline, siis tekkisid kõik eeldused mugavaks üleminekuks täielikult paberivabale arvehaldusele. Itella käivitas koostöös Swedbank-i ja HansaWorld-iga E-arvete Konsortsiumi, mille abiga on lihtne ettevõtetevahelist arveldust täisdigitaalseks muuta. Pidasime Konsortsiumi käivitamist Eesti jaoks oluliseks sammuks, sest meie prognoosi kohaselt säästaks Eesti riik ja ettevõtted täielikule e-arveldusele üle minnes kuni 1,3 miljardit krooni aastas.

Seoses nende muudatustega on kasvanud ka ettevõtete huvi e-arveldusega seotud protsesside vastu, kuid esialgu on mahud siin tagasihoidlikud. Põhjuseks on see, et sageli ei mõisteta tõelise e-arve olemust. Kui eraisikutele saatmiseks sobib e-kirjaga saadetav PDF-arve, siis ettevõtete vahelises arveldusprotsessis tagab efektiivsuse ja kokkuhoiu Eesti e-arve standardile vastav XML-kujul dokument, mida on võimalik arve vastuvõtjal elektroonselt menetleda ning andmesisestuseks käsitööd tegemata oma majandustarkvarasse suunata. Kui hakatakse mõistma tõelise e-arve kasusid, hakkab kiiresti kasvama ka paberivabale arvehaldusele üleminevate ettevõtete arv.

2010. aastal ootame jätkuvat ettevõtete huvi kasvu ning samuti on e-arvete teema aktuaalne nii kohalike omavalitsuste jaoks kui ka riigis kõrgeimal tasemel. Hetkel on Eesti linnad ette valmistamas hankeid e-arveldusele üleminekuks ning riik tegutseb aktiivselt vastava infrastruktuuri välja töötamisel. Näiteks võib tuua Taani riigi kogemuse, kus peale e-arvete vastuvõtmise juurutamist hoitakse iga arve käsitlemisel kokku ligi 60% oma käsitlemise kuludest, so umbes 150 miljonit eurot aastas.