Eesti tee on intermodaalsus

Mida intermodaalsus võiks tähendada Eesti firmadele?

Me peaksime vaatama intermodaalsust Eesti keskselt. Kui me ei mõtle suurelt, siis intermodaalsuse jaoks Eestis kohta ei ole. Mulle meeldib mõelda suurelt. Mäletan kuidas Illimar Paul (PROLOG (MTÜ Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing) juhatuse liige) tõi näite Memphisest. Mäletan, et mõlesin, et see jääb meile kaugeks.

Aga kui me suudaksime siia Eestisse luua samasuguse distributsioonikeskuse, nagu Memphises on, siis Venemaaga kauplemisel tekiksid meil hoopis uued võimalused.

Ma olen väga pikalt mõelnud, kas me teeme globaalselt koostööd - kõik Eesti logistikafirmad - või me jääme üksi, nagu hundid. Viimasel juhul  hakkavad teised meie eest seda äri ajama.

Intermodaalsusest veel: omamoodi on mul hea meel, et keskkonnasõbralikkus on selline sõna, mis on tekitanud maailmas huvi intermodaalsuse vastu. Kui me vaatame efektiivsust ja turvalisust, siis siin on intermodaalsus omal kohal.

Miks veel annaksid intermodaalsed lahendused?

Kui räägime tuleviku perspektiividest, siis pean Eesti jaoks ülimalt tähtsaks seda, et me uuriks oma konkurentsi positsiooni. Skandinaavia riigid võiksid Eestit kasutada terminalina, viies kaupa Valgenesse, Türki ja mujale üle Musta mere.

Me peame lahti laskma end oma vanadest harjumustest. Me peame aru saama, et kui meil on autopark, siis see ei saa olla põhjus sellest kiivalt kinni hoidmiseks.

Kui me räägime Eestist ja intermodaalsusest, siis ma usun, et Eesti üks prillikivi peaks olema meie oma Eesti raudtee. Kui me selle toote tööle saaksime, siis meil on, mida maailmale pakkuda.

Plokkrong Venemaale, Moskvasse on see, mis täna paberi peal müües paneb silmad särama. Kuid see tuleb tööle saada ka tegelikkuses. Meie konkurendid ei maga. Näiteks soomlastel juba on mõnda aega olemas idee käivitada  plokkrong Soomest Moskvasse. Kuid Eesti võiks püüda teha see asi enne soomlasi ära.