Lennuliiklusteeninduse ASi rentaablus moodustas eelmisel aastal enam kui 25%. Aasta tagusega võrreldes on tulemus veidi tagasihoidlikum.
Ettevõtte finantsjuht Marko Otsing teatas, et firma teenindas mullu 2009. aastal 156 518 lendu, mis on 11,3% vähem, kui eelmisel aastal. Ülelendude arv kahanes 6,2% ning kohalikud lennud 30,5% võrra.
Esialgsetel auditeerimata andmetel teenis firma ärituludena 212 miljonit krooni, mis on 14% vähem, kui aasta varem. Ärikulud vähenesid samal ajal 7,5% võrra ning puhaskasumiks kujunes 51,7 miljonit krooni eelmise aasta 72 miljoniga võrreldes.
Ettevõtte rahavood äritegevusest on positiivsed 102 miljoni krooni ulatuses, omakapitali tootluseks kujunes 25,6% (p.a.).
Lennuohutuse parendamiseks investeeris mullu seadmetesse ja süsteemidesse 34,7 miljonit krooni.
Aasta varem teenis riigile kuuluv ettevõte 244 mln kroonise käibe juures 72 mln krooni kasumit. Dividendideks maksti 75 mln krooni.
Lennuliiklusteeninduse ASi põhitegevus on kohaliku ja rahvusvahelise lennuliikluse korraldamine Tallinna terminali- ja lennuinfopiirkonnas ehk Eesti õhuruumis ning mõnes neutraalvete kohale jäävas õhuruumi osas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõige kõrgema keskmise palgaga riigiettevõtte Lennuliiklusteeninduse juht põhjendab töötasu tiheda konkurentsiga Euroopas.
Lennuliiklusteeninduse AS teenis esimesel poolaastal ärituludena 103 miljonit krooni, puhaskasumiks kujunes 13,3 miljonit krooni.
Lennuliiklusteeninduse AS-i puhaskasumiks selle aasta kümne kuu kohta kujunes 47 miljonit krooni võrrelduna eelmise aasta sama aja 62,3 miljoni krooniga ehk taandumine tuli 24,6%, teatab ettevõte.
Lennuliiklusteeninduse AS teenis 2009. a. esimeses kvartalis ärituludena 50,3 miljonit krooni. Puhaskasumiks kujunes 14,6 miljonit krooni.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.