Majanduskriisi tõttu ei ole Leedu riigil vahendeid Rail Baltica raudteeprojektis osalemiseks ja otsib alternatiivseid - lihtsamaid ja odavamaid - vahendeid.
Spetsialistide hinnangul maksab Leedu osa projektis ca seitse miljardit krooni, millest viiendik tuleb ELi TEN-T fondist ning ülejäänud peaks leidma Leedu riik aastateks 2013-2014.
Leedu transpordiminister Eligijus Masiulis kommenteeris eile, et sellise raha leidmine on riigile hetkel praktiliselt võimatu, vahendas LETA.
"Oleme täna avatud erinevatele võimalustele ja kaalume ka selliseid rahastusvariante, mida varem ei kaalutud. Usume, et projekti on võimalik rahastada ka erakapitali kaastaes, tehes seda läbi era- ja avaliku sektori koostöö," lisas Masiulis. Euroopa Komisjoni poolt projekti koordineeriv Pavelas Telicka kinnitas eile, et on valmis riiki igakülgselt rahastusvõimaluste otsimisel aitama. Leedu välisminister Vygaudas Usackas pakkus ka võimaluse kaasta välisinvestoreid.
Mai lõpus kommenteeris riigi transpordimister, et Rail Baltica on Leedu transpordiprojektidest tähtsaim.
Rail Baltica on ca 950 kilomeetrine raudtee, mis ühendab Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat Kesk-Euroopaga.
Seotud lood
Rail Baltica esimene etapp võib valmida varem plaanitust kiiremini, 2014. aastaks, vahendas rus.db.lv.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.