• 16.04.09, 10:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinki kahjum kasvas pea kolm korda

Tallink sai finantsaasta teises kvartalis 323,310 miljonit krooni ehk 0,48 krooni aktsia kohta kahjumit, teatas ettevõte täna hommikul börsile.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas kahjum pea kolm korda.
Esimese poolaasta kahjumiks kujunes 353,99 miljonit krooni võrrelduna 108,77 miljoni krooniga aasta tagasi. Kontserni käive kahanes eelmises kvartalis 4,5 protsenti 2,6 miljardi kroonini.
Tallinki finantsaasta teine kvartal lõppes 28. veebruaril. Ettevõte pidi esimese poolaasta auditeerimata majandustulemused avaldama 15. aprillil.
Tallinki börsiteade:
Positiivset mõju esimese poolaasta käibele avaldas suurenenud reisijate arv,    mille tulemusena kasvasid reisijateveost tulenevad müügitulud 282 miljoni krooni võrra. Üldisest majanduslangusest tulenevalt vähenesid    
kaubaveotulud ligi 357 miljoni krooni võrra käesoleva        majandusaasta esimesel poolaastal.                                             
Kontserni tegevusele iseloomulikult on majandusaasta teine kvartal madalhooaeg  reisijateveos. Vähenenud kaubaveo mahud mõjutavad seetõttu enim teise kvartali  tulemust, mil kaubaveotulude osakaal ettevõte käibes on olnud ajalooliselt kõrgem.                                                                        
Reisijateveo tuludele avaldas mõju ka nõrgenenud Rootsi krooni kurss, mille     väärtus euro vastu vähenes majandusaasta esimese poolaasta jooksul ligi 17%.   Rootsi krooni languse negatiivne mõju müügituludele esimesel poolaastal oli ligi 109 miljonit krooni.    
Peamised tegevuses toimunud muutused  esimesel poolaastal olid alljärgnevad:   altic Princess arvel.                                                         
reisijateveost tulenevate müügitulude kasv 18 miljoni euro (282 miljoni krooni)võrra;                                                                         kaubaveotulude vähenemine 23 miljoni euro (357 miljoni krooni) võrra;          kütusekulude vähenemine 15 miljoni euro (234 miljoni krooni) võrra;            kaubakulude kasv 11 miljoni euro (172 miljoni krooni) võrra, mis tuleneb       hiljutisest inflatsioonist ja samas ka suuremast restoranide, baaride ja       kaupluste müügist;                                                             personalikulude suurenemine 4,6 miljoni euro (72 miljoni krooni) ehk 8,5% võrra,mis on mõjutatud peamiselt varasematest palgatõusu kokkulepetest;              Saksa liini restruktureerimine ja laevade arvu vähendamine liinil on avaldanud mõju mitmetele muutustele opereerimises. Suur osa kütusekulude vähenemisest   tuleneb Saksa liinilt. Kuna kaubaveod on Saksa liinil olulise osakaaluga on see liin ka rohkem mõjutatud muutustest üldises majanduskeskkonnas. Langenud   kaubavedude nõudlus Soome ja Saksamaa vahel ning reiside arvu vähendamine on   toonud kaasa Saksa liini müügitulude vähenemise 19 miljoni euro (304 miljoni  krooni) võrra käesoleva majandusaasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise  aasta sama perioodiga. Samas on tänu varasemale restruktureerimisele ja sellest  tulenevalt väiksemast kulubaasist Saksa liini segmendi tulemuse kahanemine vähem tuntav.  Arvestades asjaolu, et kütusehinnad olid oluliselt kõrgematel tasemetel eelmise majandusaasta teisel poolaastal ja eeldades tänaste hinnatasemete püsimist on  oodatav kütusehindade langusest tulenev kulude vähenemine veelgi suurem käesoleva majandusaasta teises pooles.                                         Kontserni administratiivkulu vähenes esimesel poolaastal 6,4 miljoni euro (100  miljoni krooni) ehk 21.3% võrra. Kontserni juhtkond töötab intensiivselt       leidmaks täiendavaid kulude kokkuhoiu võimalusi, et Kontserni tegevus oleks   jätkusuutlik muutuvas majanduskeskkonnas. Mitmete opereerimiskulude kõrval on kõrgendatud tähelepanu ka personalikulude kokkuhoiul.                          Kontserni finantskulude, maksude ja kulumieelne kasum EBITDA 2008/2009    majandusaasta esimesel poolaastal oli 45,2 miljonit eurot (707 miljonit krooni)mis on 9,5% vähem võrreldes möödunud majandusaasta esimese poolaastaga.        Võrreldes eelmise majandusaasta esimese poolaastaga on suurenenud ka kulum 3,5 miljoni euro (55 miljoni krooni) võrra peamiselt uute laevade, Superstar ja  B
                                                                               Finantskulude netosuurenemine oli 7.5 miljonit eurot (117 miljonit krooni)     käesoleva majandusaasta esimesel poolaastal, mis oli peamiselt mõjutatud 4,4  miljoni euro (69 miljoni krooni) ehk 14,7% võrra suurematest intressikuludest.  Inressikulude kasv oli tingitud 18% võrra suuremast intressikandvate kohustuste mahust käesoleva majandusaasta esimesel poolaastal ja kõrgetest intressimääradest esimeses kvartalis võrreldes eelmise majandusaasta vastavate  perioodidega.  Madalamast opereerimistulemusest, kasvanud amortisatsioonikuludest ning   suurematest finantskuludest tingituna oli käesoleva majandusaasta esimese   poolaasta kahjum 22,6 miljonit eurot (354 miljonit krooni) võrreldes 7 miljoni euro (109 miljoni krooni) suuruse kahjumiga eelmise majandusaasta esimese poolaastal.Kontserni esimese poolaasta tulemus ei vastanud juhtkonna ootustele. Hoolimata märkimisväärsest reisijate arvu suurenemisest taandus selle positiivne efekt juba müügitulude tasandil mõjutatuna kaubaveotulude langusest, Rootsi krooni  nõrgenemisest ja tarbijate käitumise muutustest. Kuigi majandusaasta teine poolaasta on reisijateveos kõrghooaeg ja tavaliselt on siis kaubaveotulude mõju tulemustele väiksem, on Kontserni juhtkond ettevaatlik käesoleva majandusaasta  eesmärkide prognoosimise osas. Arvestades seniseid arenguid ja väliste faktorite kõrget volatiilsust, mis lisavad teadmatust tuleviku osas, võib arvata, et ontsern ei saavuta käesolevaks majandusaastaks seatud eesmärke. Siiski usub    juhtkond, et käesoleva majandusaasta tulemuseks on kasum. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele