Töö kaotavad ajutine tööjõud ja madalapalgalised

Statistikaameti järgi oli veonduse, laonduse ja side sektoris möödunud aasta viimase kvartali keskmine brutopalk 13 737 krooni. Sama palju kui aasta varem, kirjutas Äripäeva Logistika lisa.

"Tihenev konkurents ja veomahtude vähenemine toovad veonduse, laonduse ja side tegevusalal kaasa teenuse hindade languse, mis ei võimalda ka töötajatele kõrgemat palka maksta," kordas rahandusministeerium oma kommentaaris juba kõigile teadaolevat tõde.

"Neljas kvartal ei näita midagi," kommenteeris aga Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu juht Illimar Paul statistikaameti väljakäidud veonduse, laonduse ja side keskmist palganumbrit.

Tema kinnitusel räägivad ettevõtted 10-15protsendilisest palkade alandamisest. Võib ka juhtuda, et palk jääb samaks, kuid inimesi jääb firmasse vähem. "Töötajad, kes produktiivsusega ei hiilga, koondatakse, aga tõelistelt rahamasinatelt pole võimalik raha ära võtta. Nii et kõrgemapalgalised jäävad alles ja pigem koondatakse madalapalgalised," on Paul kindel. Heaks saab Eesti tingimustes pidada professionaali, kelle loodav lisaväärtus (tema enda töötasu koos maksudega + kasum) ületab 1,5 miljonit krooni aastas. Ta lisab siiski, et sektoris võib töö kaotada tuhandeid inimesi.

OÜ Logistika Pluss juhatuse liige Toomas Orutar avaldab arvamust, et veonduses on olnud õhku rohkem kui laonduses sektoris, mistõttu kaotavad enim töökohti just autojuhid. Kuid üldine 10-20protsendiline palkade vähendamine tabab logistikasektoris kõiki valdkondi.

Jaotuslogistikaga tegelevas Logistika Plussis endas ei ole seni koondamisi ellu viidud. Toomas Orutare kinnitusel ei ole koondamisi ka plaanis.

Esmajärjekorras loobutakse lepingute pikendamisest ajutise tööjõuga, mida varem üsna palju kasutati. Orutare sõnul on Logistika Plussi eesmärk säilitada professionaalne personal, mistõttu pakutakse oma inimestele, kelle valdkonnas on parajasti vähem tööd, firma sees muid tööülesandeid ja ameteid.

AS Eesti Post on läinud juhtkonna, administratsiooni ja spetsialistide palkade 10protsendilise kärpimise teed. Juhatuse esimees Ahti Kallaste ütles, et ettevõte on seadnud eesmärgiks võimalikult paljude töökohtade säilitamise. Seetõttu tuli valida põhipalkade kärpimine. Ennekõike puudutab palga vähenemine administratsiooni, tugitegevustega seotud spetsialiste ja juhatust ennast.

Leidub siiski veel ka üksikuid ettevõtteid, kes üritavad ujuda vastuvoolu. Itella Logistics Eesti tegevjuht Risto Merisalu ütleb, et paari suurema kliendiga on läbirääkimised lõppjärgus. Kui need õnnestuvad, siis laiendatakse oma tegevust kaupade ladustamisel ja pakendamisel ning uusi töökohti luuakse hoopis juurde. Seni on aga mindud samuti ajutise tööjõu vähendamise teed - enam ei kasutata renditööjõudu.