Järgmiseks merendusnõukoja presidendiks nimetati riigikogu liige, viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Aasta tagasi moodustatud nõukoja põhieesmärgiks on nõuga ja tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomisele ja elluviimisele, selle integreerimisele Euroopa Liidu merenduspoliitikaga, teatas seltsing. Eluliselt tähtsaks loetakse Eesti merendusklastri ettevõtete ja mereharidusasutuste edasist kaasajastamist ning jätkusuutlikku arengut.
Merendusnõukoja esimese president oli Tiit Vähi. Tema algatusel korraldati mitmeid arutelusid, millel osalesid probleemidega seotud isikud eesotsas majandusministri Juhan Partsiga. Nõukogu meelest on hea, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asus välja töötama Eesti merenduspoliitika arengukava, mille koostamisel osaleb lai merendusüldsus.
Merendusnõukoda taotleb ekspertide suuremat kaasamist probleemide arutamisel ja valitsuse kiiremat reageerimist olulistele küsimustele.
Merendusnõukoja otsused langetatakse konsensusega ja presidendi ülesandeid täidetakse rotateeruvalt.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.