Onnineni logistikajuht: tulevik on tehnika päralt

„Uues laos oli selge, et midagi peab muutuma,“ ütles Onnineni logistikajuht Toomas Veskus Leoseisu konverentsil.

Nimelt ettevõte rajas uue lao, mis oli kolm korda suurem kui vana. „Paberil komplekteerides pidi peale igat korjet uue paberi järgi tulema, lisaks hiljem neid andmeid arvutisse toksima. Oli ka tööjõupuudus. Paberid kippusid kaduma, kellel viis tuul tõstukilt ära, tekkisid vead ja keegi ei teadnud suures laos täpselt, mida keegi teeb. Ei jõudnud jälgida, mis faasis mingi asi on.  Lisaks kasutusime tohutult paberit,“ kirjeldas ta olukorda.

Muudatuse eesmärgiks oli laotöö efektiivsuse tõstmine ja kulude kokkuhoid. Projekti alustati  põhjalikust analüüsist. Analüüsi tulemustel valiti välja tehnilised seadmed ning kavandati nende  sobitamine olemasoleva arvutisüsteemiga. „Efektiivsuse kasv ja tööjõuprobleemi lahendamine olid esmatähtsad. Vajas parandamist ka tarnekvaliteet. Palju oli vigu, varukohtadelt ei leitud õiget kaupa, kuna lipikud olid kadunud. Selge, et paberivabadus peab tulema, sest komplekteerimine kõige töömahukam ja paberil polnud võimulik seda täiustada,“ rääkis ta konverentsil.

Lisaks planeeriti hoolikalt uue traadita arvutivõrgu ehitamine. Niiskus- ja põrutuskindlate arvutite, printerite ja vöötkoodilugejate valikul olid tähtsaimad kriteeriumid töökindlus ja regulaarse hooldusvõimaluse olemasolu. „Seadmed olid kallid, kuid tasuvusaeg oli üllatavalt väike, need teeniti aastaga tasa,“ ütles Veskus.

Protsessianalüüsi tulemuste põhjal pandi paika ka personali koolitusvajadused. Kõik töötajad said võimaluse testversioonis piisavalt harjutada nii, et üleminek uuele süsteemile toimus probleemideta. „Eestis ei  olnud tol ajal midagi eeskujuväärilist. Soomes Onninenis oli screen picking ja häälkorje. Kuigi kasutasime sama programmi, olid neil teised moodulid, kuid palju saime üle võtta. Eelistasime ekraani, kuna häälel ei ole pilti juures, siis lambipirnid võiksid terastoodete alla jääda ja õues ei saanud häält kasutada,“ meenutas ta. „Soomes on mõlemad kasutusel, kuid meie oleme selleks liiga väikesed. See ei välista tulevikus häälkorjet.“

Investeeringu maksumus oli kaks miljonit krooni ja selle tasuvusajaks arvestab Onninen kuni poolteist aastat. Muudatuse edukust kinnitavad faktid- lao efektiivsus paranes keskmiselt 15%, komplekteerimisvigade arv kahanes 20% ja lisaks hoitakse kokku suuri summasid paberi arvelt.

Positiivsena toob ta välja ka selle, et kadus inimestel nö võimalus tööd valida. „Inimesed vaatasid pool tundi tellimuste nimekirju ja valisid, mida millal teha,“ selgitas ta paberimajanduse kõrval efektina tekkinud ajakulu. Arvutis saab võtta ainult esimese töö ja siis peab selle ära tegema.

Ta tõi välja, et eksimisvõimalus on väiksem. „Ekraanil on komplekteeritav rida heledalt ära märgitud,“ selgitas ta, et rea mööda vaatamine on välistaud. „Vöötkoodi tehnikaga saime kasutusele võtta lugejad, mis aitasid paremini leida kaupa ja vigade arv vähenes 20% võrra,“ ütles ta.  60% vähenes paberikulu jne.

„Tulevik on tehnika päralt, siin ei ole midagi teha,“ lõpetas ta oma ettekande.