Tartumaal Rõngus asuva puidutöötlemisfirma
ASi KR Priit omanikud alustasid kolm aastat tagasi koos ammuse tuttavaga
Venemaal ühist äri, lootes saada Novgorodi lähistelt tooret, ent said hoopis
partnerilt häbematult petta.
Tarmukad eestlased ei visanud aga püssi põõsasse, vaid palkasid Venemaalt advokaadid ning andsid asja Novgorodis arbitraažikohtusse. Samuti esitasid nad kaebuse Peterburi majanduskuritegude uurijatele, sest nende äripartner ja ühisettevõtte juht, Novgorodi lugupeetud metsaärimees Anatoli Plaksin on korduvalt võltsinud dokumente.
KR Priidu juhatuse esimehe Peeter Kroonbergi sõnul on Venemaal ettevõtte tegevdirektorile väga suured volitused antud. "Samas seab seadusandlus igasuguseid piiranguid muust rahvusest tegevdirektoritele, näiteks peab tal tööluba olema," kurdab Kroonberg ja lisab, et seega ei jäägi muud üle, kui leida endale partner Venemaalt ja teda usaldada. "Paraku osutus Plaksin, keda me tunneme tegelikult üle kümne aasta, petiseks. Ilmselt arvas Plaksin oma valskusi tehes, et mis need rumalad eestlased ikka talle teha suudavad," on Kroonberg nördinud.
KR Priidu nõukogu esimehe Kalle Raja sõnul said nad tänavu jaanuaris juhuslikult teada, et Plaksin oli ajutise sisseveo režiimi peal olnud masinad nende teadmata vormistanud nii, et need olid vabas kasutuses. Nimelt kui Venemaal on sõidukile kehtestatud deklaratsioon Import 40, tähendab see, et kõik maksud Vene riigi ees on tasutud ja masinaga võib teha, mida tahad.
Enne kui eestlased jälile jõudsid, oli Plaksin jõudnud juba metsaveomasinad edasi müüa. "Veoautole saime õnneks käe vahele enne, kui ta jõudis vormistada autole uue tehnilise passi," räägib Raja. "Kuigi auto tegelik tehniline pass on meie käes, näitab sõidukile paigutatud GPS-seade, et autoga on Venemaal ometi sõidetud 5000 kilomeetrit."
Enamgi veel! Kuigi eestlased on veoauto liisinud Hansa Liisingult, suutis Plaksin võltsitud ostu-müügilepinguid ja muid võltsitud pabereid kasutades pantida auto Sberbanki Novgorodi filiaalis.
Loe lisa tänasest Äripäeva ajalehest.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.