Konkurentsitult suurima kasumiga automüügiettevõte oli 2022. aastal Toyota Baltic, kes on Baltimaades Toyota sõidukite importöör, selgub Äripäeva infopanga värskest sõidukimüüjate aastaraportist. Esiviisikust leiab ka Eesti suurima sõidukite jaemüüja Amserv Auto, mille peamiseks müügiartikliks on samuti Toyota.

- Toyota on trooninud Eesti automüügitabelite tippu juba ligi paarkümmend aastat. Foto: Liis Treimann
Poolesaja suurima kasumiga sõidukimüüja seas oli 2022. aastal 16,6 miljoni euroga Toyota Baltic AS, viiendalt kohalt leiab ka Eesti suurima sõidukite jaemüüja Amserv Auto, mille peamiseks müügiartikliks on samuti Toyota. Kolmas Toyota müüja Elke Mustamäe teenis 1,5 miljonit eurot kasumit, Elke Mustakivi kasuminumbriks jäi 805 258 eurot. Ehk Toyota müük toidab edukalt nii importööri kui ka jaemüüjaid.
Millised ettevõtted kuulusid aga kasumi edetabeli esikolmikusse?
Täismahus sõidukimüüjate aastaraporti saab tellida
SIIT!1. koht – Toyota Baltic AS - 16 630 730 eurot

- Äsja esitletud uus Land Cruiser annab Toyota müügiedule ilmselt veelgi hoogu juurde. Foto: Toyota
Toyota Balticul on tavapärasest erinev majandusaasta: see kestab aprillist maini ja sõidukimüüjate raportis kasutatakse aruannet, mis kajastab majandustulemusi aprillist 2021 maini 2022.
Selle perioodi müügitulu oli ettevõttel 361,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 93,8 miljoni euro võrra. Müügitulust 156,9 miljonit eurot tuli Leedust, 123 miljonit eurot tuli Eestist ja 76,8 miljonit eurot tuli Lätist. Ekspordi TOPis on ettevõte teine.
Kasum oli 16,6 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 12 miljoni euro võrra. Toyota Baltic oli sellega esimene nii kasumi, kui kasumi kasvu TOPis.
Viimases majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et vaatamata autoturu keerulisele olukorrale nii maailmas kui ka Balti riikides, suutis ettevõte kindlustada kasumlikkuse tänu kasvavale nõudlusele hübriid-elektrisõidukite järele. Majandusaasta peamiseks murekohaks on geopoliitilise ebastabiilsuse mõju majandusele. Sõda Ukrainas on kõigutanud majanduse tavapärast toimimist ja tekitanud tugevalt inflatsioonilise keskkonna. Seetõttu prognoosib ettevõte tarbijate ostujõu vähenemist ja ettevõtte kulubaasi kasvu.
Kuigi uute sõiduautode ja tarbesõidukite turg Balti riikides jääb eelmise majandusaastaga ligilähedasele tasemele, prognoosib ettevõte uute autode müügi ja netotulude kasvuks 5-10%. Seoses inflatsioonisurvega sisendhindadele ettevõtte kasumlikkus ilmselt väheneb, kuid siiski usuvad nad, et jäävad kasumlikuks ka käesoleva majandusaasta lõpuks.
Kasumi jaotamise ettepanekus pakutakse tänavusteks dividendideks 13,6 miljonit eurot, ettevõtte ainuomanikuks on Toyota Auto Finland OY.
2. koht – Veho Baltics AS - 11 189 110 eurot

- Veho Baltics keskendumine Mercedes-Benzile on osutunud igati kasumlikuks. Foto: Mercedes-Benz
Veho Baltics OÜ on raportis kasumi edetabelis teisel, kuid müügitulu ja kasvu TOPis esimesel kohal. Ettevõtte müügitulu oli 2022. aastal 472,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 118,2 miljoni euro võrra. Müügitulust 313,3 miljonit eurot tuli Leedust, 84,6 miljonit Eestist ja 67 miljonit eurot tuli Saksamaalt. Ekspordi TOPis on ettevõte samuti esimene. Kasum oli 11,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 6,5 miljonit euro võrra. Kasumi ja kasumi kasvu TOPis on ettevõte teine.
Töötajaid oli ettevõttes 61 ja nende arv kasvas aastaga 9 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 17. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3 454 eurot ja see kasvas aastaga 2,2%. Palga TOPis on ettevõte üheksas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 0,7%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 238 561 eurot.
Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 180,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 63 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 135,7 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 63,5 euro võrra.
2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et tõi maale ja müüs 981 sõiduautot (aasta varem 791), 1161 tarbesõidukit (aasta varem 709) ning 4357 raskeveokit (aasta varem 3708). Müügikäibe kasvas tulenes nii suurema hulga sõidukite müügist kui ka sõidukite keskmise hinna kasvust.
Maailma autotööstust tervikuna mõjutasid erinevate komponentide tarnekriis, mille tulemusena piirasid tehased uute sõidukite tootmismahtusid ning raskused logistikasektoris, näiteks rahvusvaheliste vedude kallinemine, veoteenuste defitsiit, vaheladude ülekoormus. Ettevõtte tegevuskulude kasv tulenes infotehnoloogia kulude kasvust seoses infrastruktuuri uuendamise ning majandustarkvara vahetamisega.
Aruandeaasta olulisematest eesmärkidest tõi ettevõte välja Baltikumi ja Soome maaletoomise integreerimise ühte organisatsiooni eesmärgiga rakendada Soome turul õpitud kogemusi kliendirahulolu, protsesside efektiivsuse ja juhtimispõhimõtete paremaks haldamiseks. Imporditavate sõiduautode ja tarbesõidukite Baltikumi logistika ja ladustamine tsentraliseeriti Paldiskisse.
Veho Baltics AS omandas 2019. aastal kogu Silberauto sõidukite müügi ja hooldusega tegeleva äri, ettevõte kuulub 100% Soome Veho OY ABle.
3. koht – Auto 100 AS - 10 538 110 eurot

- Škoda on Auto 100 portfelli peamine müügiartikkel vaatamata vahepeal tekkinud tarneraskustele. Foto: Škoda
Kolmandal kohal kasumi edetabelis on igati loogiliselt Škoda importööri Auto 100 AS, sest lisaks Toyotale on Škoda eestlaste seas üks lemmikuimaid automarke. Müügitulu TOPis on AUTO 100 neljandal kohal, ettevõtte müügitulu oli 2022. aastal 186,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 20,9 miljoni euro võrra.
Valdav osa müügitulust tuli Eestist – 126,4 miljonit eurot. Lätist saadi 47,4 miljonit eurot ja Saksamaalt 3,3 miljonit eurot. Ekspordi TOPis on ettevõte neljas. Kasum oli 10,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3 328 193 euro võrra.
Töötajaid oli ettevõttes 73 ja nende arv kasvas aastaga 7 inimese võrra. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 4724 eurot ja see kasvas aastaga 6,2%. Palga TOPis on ettevõte neljas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 3%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 219 759 eurot.
2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et 2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et suurima osa müügikäibest moodustab uute Škodade müük jaemüügivõrgule (67%), järgnevad Porsche uute ning kasutatud sõidukite müük (17,5%) ning uute Bentley ja Lamborghini sõidukite müük (10,2%).
Koroonapandeemia järelmõjud mõjutasid aruandeaastal oluliselt kogu uute autode tarneid ja müügiahelat. Aastale pandud eesmärki ei olnud võimalik müügis täita: tarne ja tootmisahela probleemid ei võimaldanud nõudlusega kaasas käia.
Aasta teises pooles hakkas nõudlus inflatsiooni kasvu tõttu langema. Kasvav euribor muutis tarbijate käitumist ning jahutas nõudlust nii uute kui ka kasutatud autode sektoris. Hinnanguliselt jäi seoses probleemidega tootmises ettevõttel loovutamata Eesti ja Lätis kokku kuni 1000 uut Škoda sõidukit, millel oli märkimisväärne mõju käibele.
Sõidukimüüjate kasumi TOP 50 2022. aastal:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki uute sõidukite tarneprobleemid on hakanud lahenema, takistavad autode kõrge ostuhind ja kõrged intressid turu taastumist 2018. või 2019. aasta tasemele, mil müüdi poolaastaga üle 2000 uue auto rohkem kui käesoleva aasta esimese kuue kuuga, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger värskes Sõidukimüüjate aastaraportis.
Superkondensaatorite ja energiasalvestite tootja Skeleton Technologies sai Jaapani konglomeraadilt Marubeni Corporationilt olulise investeeringu, mille abil plaanib ettevõte laiendada superakude tootmist eeskätt raskeveokitele.
Oluline osa automaksuga kogutud rahast peaks minema tänapäevaste liikuvusteenuste arendamiseks ja maksustamisel tuleks palju enam arvestada sõiduki kasutamist, kirjutab Autoettevõtete liidu tegevjuht Kersten Kattai.
Liisimine läheb kallimaks
Automaksu kehtestamisel tõusevad teenuste ja toodete hinnad, leiavad ettevõtjad. Ka auto liisimine läheb kulukamaks.
Sel nädalal sai jõudis avalikkuse ette 8. aprillil 2025 toimuva Laoseis 2025 konverentsi programm, mis keskendub suures osas kogemuslugudele: kokku on laval seitse kasutajalugu nutikate tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisest laondussektoris.