Autovedajate väljakutsed 2024: kulude kasv ja uus liikluskindlustusseadus

Valdav osa Eesti kindlustusturu ärist on seotud autode või transpordiga – seega moodustab transport kindlustussektoris olulise mahu kogu ärist.

Suure tõenäosusega 2024. aasta esimesel poolaastal muutub siiani kümme aastat Eestis kehtinud liikluskindlustuse seadus, mille aluseks on Euroopa Liidu uus direktiiv.

Uue liikluskindlustuse seadusega jõustuvad uued hüvitismäärad ehk kõikjal üle Euroopa saab iga kindlustusandja kohustuslikuks minimaalseks määraks 1,3 mln eurot. Hüvitispiiri piisavus vedaja vaatest sõltub konkreetsest juhtumist. Näiteks kui õnnetuses on süüdi veoautojuht ja kannatajaks on rong, siis ei pruugi sellest summast ka Eestis piisata. Autoettevõtjatel tuleb meeles pidada, et kulud, mis lähevad üle 1,3 miljoni euro, on ettevõtja kanda. Vabatahtlikult on võimalik miinimumist kõrgem summa kindlustada.

Kui veoauto on liiklusõnnetuses kannataja osapool ning sõiduk ei ole tulu teenimiseks enam kasutatav, siis on kannatajal kindlustusandjalt võimalik nõuda asendusautot. Aeg näitab, kuidas see praktikas välja kujuneb, kuid julgen väita, et kindlustusseltsidel ei ole veoautosid kuskil garaažis seismas, mida asendusautoks pakkuda. Tõenäoliselt võib tekkida tööpäeva hüvitise määr.

Kuna seaduse muudatusega läheb kindlustuskaitse ulatus laiemaks, siis tõusevad ka kindlustusandjate kulud ning seda hinnatõusu tunnetab ka lõppklient. Vaadates täna kindlustusturu seisu, siis võib öelda, et 2023. aasta oli kindlustuse hinnatõus küll äärmiselt reibas, kuid tegelikult on hinnad saavutanud alles 2018. aasta taseme. Kui arvestada üldist inflatsiooni ja eeldatavalt 2024. aastal muutuvat liikluskindlustuse seadust, siis toob see kaasa pigem liikluskindlustuse hindade tõusu.

2021 ja 2022 oli kogu Eesti kindlustusturg kahjumis, 2023. aasta kõikide osaliste täpseid majandustulemusi veel pole, kuid on näha, et tuleb kerge kasum. Kui turul tekib kasum, siis tekib ka konkurents ja hinnad lähevad alla – nii vabaturumajandus toimib.

Täna on kindlustusturul nö müüja dikteeritav turg ja ostja peab vaeva nägema, et ennast kindlustuse pakkujale atraktiivseks teha.

Liikluskindlustuse hinnakujunduse välised tegurid ettevõtja vaatest on seadusemuudatused ja konkuretsi tihenemine. Iga ettevõtja kontrolli all on veoautojuhtide valik, korralikke töötingimuste tagamine, juhtide harimine ja koolitamine, samuti telemaatika kasutamine.

Ettevõtjate kontrolli all on kulude vähendamise osas ka tegevuspiirkond, kus ettevõtja teenust pakub. Piirkonna mõttes tuleks arvestada näiteks Inglismaaga, kus puuduvad kindlustusandjate esindused ning vedajatele kindlustust pakkuda ei taheta, sest ajaloolise praktika järgi on seal kahjunõuded väga suured. Seega on teada, et Inglismaal sõitvate veokite liikluskindlustuse hind on kõrge.

IIZI vedaja vastutuskindlustuse spetsialist Raido Türneri sõnul seavad rahvusvahelised kohtud vedajate hoolsuskohustusele järjest kõrgemaid nõudeid.

Suuremad nõuded tulenevad paljuski ka sellest, et otsuseid tegevad isikud ei ole praktikas olnud pikamaa-autojuhid ega tea, milliseid probleeme ja kohustusi igapäevaselt lahendada tuleb. Samuti soovivad kauba omanikud saada kahjustunud või kadunud kauba eest täielikku hüvitist, st et hüvitis ei oleks piiratud 8,33 SDR/kg kohta. See on omakorda on turul tekitanud praktika, kus järjest enam otsustavad kohtud kahjusid liigitada raske hooletuse kasuks.

Sageli on Eesti vedajate CMR-kindlustuslepingus raske hooletus katmata või on kaetud osaliselt. Täna pakuvad Eestis tegutsevad kindlustusandjad raske hooletuse kaitset limiteeritult ehk 50 – 100 000 eurot juhtumi kohta, mis ei pruugi olla piisav ega kaitsta vedajate huve vajalikul määral. Välisturgudel üldiselt ei limiteerita rasket hooletust alamlimiitidega ja see on kaetud seitsmekohaliste kindlustussummadega ehk vedaja ei pea kahjujuhtumi järel oma ettevõtte jätkusuutlikkuse pärast muretsema.

Suurt tähelepanu tasub pöörata ka kehtiva autovedaja vastutuskindlustuse poliisil olevale õigusabikulude limiidile, mis on mõeldud vedaja vastu esitatud kindlustuslepingust tuleneva nõude kaitsmiseks tehtavate kulutuste tarbeks. Üldiselt on see Eesti kindlustusseltside puhul viiekohaline summa, mis väljaspool Eestit toimuvate vaidluste puhul väheseks jääb.

Vt rohkem IIZI lehel: Äriklient | IIZI