Port One OÜ: kui ei ole tagalat, pole ka edu loota

Port One puhul on tegemist ekspordiettevõttega, kes toob välismaalt raha Eestisse, olles olnud ka TOP100 suurimate eksportööri edetabelis või selle piiril. Ettevõtte asutajate sõnul on tänases ettevõtlusmaailmas väga oluline kindlustada tegevuse ja arendustegevusega pidevalt oma tagalat, sest selleta pole edu loota.

Ülle ja Teet Järvekülg alustasid oma ettevõtlusega juba 1990. aastatel, nime all JPJ AS. „Leidsime äripartneri Venemaalt, kes aitas bensiini üle piiri tuua, kui siinsetel turgudel häda käes oli. Alustasime ühe tanklaga Ivangorodis, aga saime kohe aru, et sellest on vähe ning on vaja suuremat võrku. Märgiline oli see, et tollal oli kõik asjaajamine ju sisuliselt käsitöö – sorteerisime õhtuti kviitungeid arvete jaoks, arveid tegime käsitsi, autosid tuvastati nimekirjade alusel... Tänu sellele teadsime tänaval autonumbrite järgi täpselt, millise ettevõtte veok parajasti mööda sõitis, sest autodele firma nime kleepimine oli siis kulukas,” meenutavad nad.

1998. aastal liitus JPJ Soome ettevõttega, kellele pakkusid huvi firma Baltikumi kliendid ja väljaarendatud tanklavõrk. Esialgu tundus tulevik helge ning õhinal asuti koostööle. Tegelikkus oli aga midagi muud, sest tekkisid erimeelsused, vaidlused raha kasutamise ja investeeringute osas ning kaks aastat hiljem viisidki partnerite teed lahku. Soomlased maksid suure madistamise järel Järvekülgedele kordades vähem kui olnuks õiglane, kuid olulisem oli see, et nad said kaasa ärivabaduse samas valdkonnas. See kompromiss on olnud üks paremaid ärilisi otsuseid üldse.

„Väga hea tunne oli, kui Port One’i asutades tulid enamik meie kliente meiega, 99%. Nad toetasid meid ja meie äristiili,” tunnistab ettevõtte juhatuse esimees Teet Järvekülg. Ta lisab, et selleks oli aastate jooksul ka palju vaeva nähtud: Baltikum, Poola ja Venemaa pappatlaste abil läbi sõidetud, tuhandeid kilomeetreid igal aastal, et sõlmida uusi lepinguid ning müüa usaldust. Siinkohal tänavad Järveküljed oma tegevdirektorit Andro Valmi, kes on nendega olnud algusest peale. Ülle lisab, et töötajatega on tegelikult ülimalt vedanud ja kõik nad on suurt tänu väärt. Parim mõõdik on loomulikult kaadrivoolavus, mis Port One’s on null! Palju aega veedetakse koos ka väljaspool tööd, kontoris aga peetakse näiteks spontaanset seinalehte, kus saab nalja igapäevase poliitmõmina ja -kisa üle.

2001. aastal anti välja oma kütusekaart, mis toimis Venemaal, Poolas ja Baltimaades, ent kuna raskeveokite marsruut ulatub üle Euroopa, tuli geograafilist ulatust laiendada. Aru saades, et ollakse liiga väikesed igas riigis oma esinduse loomiseks, hakati vaatama ringi tugeva partneri järele. Selleks osutus Kuwait Petroleum, kelle IDS-kaart on Eesti transpordiettevõtete hulgas hästi tuntud. Nii on täna Port One’i kaudu võimalik tankida 30 riigis ning tuhandetes tanklates üle Ida- ja Lääne-Euroopa – Austrias, Belgias, Bulgaarias, Eestis, Hispaanias, Hollandis, Horvaatias, Iirimaal, Itaalias, Kasahstanis, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Norras, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal, Sloveenias, Slovakkias, Soomes, Suurbritannias, Taanis, Tšehhis, Ukrainas, Ungaris, Valgevenes ja Venemaal. Lisaks pakutakse teemaksude tasumise võimalust 17 riigis ja käibemaksu ning kütuseaktsiisi tagastamist.

Port One’i teine oluline tegevusala on alates 2005. aastast olnud klientidele käibemaksutagastuse korraldamine Euroopas ostetud kütuselt. „15 aastat tagasi toimus taotluste koostamine käsitsi ning käis posti teel. Muidugi juhtus ka, et dokumendid läksid kaduma ning pidime ettevõtetele lubatud tagastused oma taskust kinni maksma,” meenutab Ülle Järvekülg. „Aga see on usaldusäri: kui midagi lubame, siis peame ka oma lubadust täitma. Usun, et ka hankijatel on hea meiega töötada, kuna meie põhimõte on alati õigel ajal arved ära maksta ja mitte viriseda mõttetute asjade pärast. Tühje lubadusi me ei anna ja lubatust peame alati kinni.”

Teemaksude osas leiti usaldusväärne partner Logpay, kelle kaudu saab maksta kogu Euroopa teemakse. „Meie valdkonnas on turg väga liikuv ning lisaks muutuvatele kütuseaktsiisidele ja teemaksudele lisandub pidevalt uusi tehnoloogiaid,” nendivad Järveküljed. Kuigi täna toimub klientide identifitseerimine läbi konkreetse kaardi, minnakse tõenäoliselt varsti üle isikute tuvastamisele läbi telefoni või autode. „See on tõsi, et Euroopas on kaartide kopeerimise pettus väga levinud ning väga murelikuks teeb, et pettuste uurimises taandub kõik mitte millelegi. See tähendab, et Hispaanias varastatud kütusekaardiga Prantsusmaal tankides tegelevad riigid selle probleemiga eraldi ja kokkuvõttes ei tegele sellega keegi. Aga kuna IDS-kaarte ei saa kopeerida, siis meid see probleem otseselt ei puuduta.”

Nad tõdevad, et transpordiettevõtjatel on tänasel turul väga raske toime tulla, sest enamik kulusid tuleb kanda oluliselt enne seda, kui ise 30, 60 või enama päevaga veo eest raha saadakse. Kütus, liisingud, kindlustus, palgad – praktiliselt kõik see tuleb aga ettevõtja oma taskust, enne laekumisi. Pluss igat sort riskid... Juhtub tasku aga tühi olema, on probleemid kohal. Lisaks muudetakse kõikjal ja pidevalt keerulisemaks autovedajatele esitatavaid nõudeid: sõnades vaba veoturg on tegelikult varjatud piiranguid täis. Erinevate riikide esitatud nõuete täitmine nõuab head administreerimisvõimet, teadmisi ja juriidilist toetust, see kõik tekitab lisakulu ja lisariske.

„Meie omalt poolt püüame olla mõistvad partnerid, pakkudes paindlikke tähtaegu ja lahendusi. Oskame hinnata pikaajalist koostööd ja häid suhteid,” nendib juhatuse esimees. „Kohaliku ettevõtjana on meie teenindus paindlikum kui rahvusvahelistel suurettevõtetel – kliendi soovide, vajaduste ja ettepanekutega arvestame võimalikult palju. Kui kuuleme, et kuskil turul on raskused või mõne ekspediitoriga probleeme, jagame alati heal meelel informatsiooni ka teistele, et aidata neil toime tulla. Eesti autojuhid on tegelikult mujal maailmas väga hinnatud, näiteks kui Saksamaa kiirteedel antakse libedahoiatus, öeldakse vahel sinna juurde, et ärge sõitke Eesti ja Soome numbriga veokite järgi, see on lihtne ainult nende jaoks. Tunnustus missugune!”

Kahjuks on transpordiettevõtlus Eestis aga ülikättesaadav ka neile, kes teemat süviti ei jaga ning kipuvad valesid valikuid tegema. Tagajärjeks ebaterve konkurents ja agoonilised otsused. Arvutamise ja rahavoogude planeerimisoskust tuleks veoõiguste jagamisel Järvekülgede sõnul suisa kontrollida. Samas on suurem hulk Eesti ettevõtjaid pädevad – sellised, kellega rahvusvahelistel ekspedeerimisfirmadel ja eksportööridel meeldib väga koostööd teha, sest nad on täpsed, järjekindlad ja sõnapidajad. Peaasi, et nad oma raskelt teenitud raha õigel ajal kätte saaks.”

Kuigi Eestis on transpordisektoris keerulised ajad, siis tänu ettevõtte rahvusvahelisele laienemisele ei ole Port One oma töötajate arvu vähendanud ning on saanud pühenduda ettevõtte arendamisse ning IT-sse panustamisse, mis on olnud nende üheks tugevaks konkurentsieeliseks. Tänasel päeval toetab oluliselt kasvu 2014. aastal asutatud Poola tütarettevõte ning sammud Lätis ja Leedus.

Ülle Järvekülg lisab, et riik võiks oma ettevõtjaid paremini hoida. „Maksude mõttes on ju iga ettevõte riigile kasulik nii tööandja kui ka maksumaksjana. Samas ollakse kuidagi liiga kergekäelised pankrottide puhul – kui on selgelt näha, et ettevõtja on oma firma raskustesse saatmisega vaeva näinud (loe: ettevõtet „tühjendanud“), saab ta sellest ometi kergelt vabaneda ja kasvõi kohe uue asutada. Arusaamatu on see, kui tehtud tegudele võib mõni tegelane anda kohtus selgelt ebausaldusväärseid selgitusi ning kohus jääb ometigi uskuma sõnu, mitte tegusid. Ka maksu- ja tolliameti roll ettevõtluskeskonna puhtana hoidmisel peaks palju suurem olema! Ei saa mõelda nii, et meie saime raha kätte, ülejäänu pole meie asi... Opereerima peaks ikka kõigi, kogu ärikeskonna huvides – äkki peaks siin seadust muutma? Samas ei saa eitada, et Eesti maksuamet üldiselt, on mõne välisriigi ametiga võrreldes arusaadav ja kontaktne.”