24.03.14, 10:51

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

18 aastat tagasi: Estonian Air lööb riigi raha läbi

Mõned asjad on igavesed. 18 aastat tagasi olin koolipingist tulnuna töötanud Äripäevas kaks aastat. Minu üheks lemmikteemaks oli kujunenud Estonian Airi tegemiste jälgimine. Seega polnud üllatav, et hiljuti kolides leidsin ühe kasti põhjast oma 14. märtsil 1996. aastal Äripäevas ilmunud artikli „Estonian Air lööb riigi raha läbi“.18 aastaga olen mina hakanud juba halliks minema, kuid töötan veel (taas) Äripäevas. Estonian Airi probleemide lahendamisega õnne proovinud inimestel on läinud halvemini – enamus neist on ebaõnnestumise tõttu üldjuhul oma töö kaotanud. Või on neil läinud hoopis hästi, sest on pääsenud ülesandest, mille lahendamine tundub olevat võimatu. 18 aastaga on vahetunud küll tegelased, kuid lugu ise on sama. „Tõenäoliselt müüakse Estonian Air siiski maha ja Eesti vabaneb ebamugavast koormast hoida riigi rahadega ülal lennukompaniid,“ lõpetas toonase artikli Riigikontrolli peakontrolör Rein Randma.

Tanel Raig

Äripäevas 14. Märts 2014Lähinädalatel arutab valitsus erastamisagentuuri nõukogu taotlust laenata RASile Estonian Air valitsuse reservfondist 20 miljonit krooni likviidsuse tagamiseks. Rein Randmaa riigikontrollist leiab, et riiklik lennufirma on aastate jooksul tõestanud oma maksejõuetust.

Estonian Air lööb riigi raha läbi

Alates 1993. aastast on riik laiendanud Estonian Airi aktsiakapitali ja andnud laenu firma elushoidmiseks üle 47 miljoni krooni. Teist samapalju on riigikontrolli peakontrolöri Rein Randma andmetel ettevõttel ka muid võlgu.

Poolteist kuud tagasi toetas erastamisagentuuri nõukogu Estonian Airi juhtkonna poolt valitsusele esitatud 20 miljoni krooni suurust laenutaotlust.

„Need on lood ühest ooperist, kus Estonian Air ei suuda laene tagasi maksta,“ leiab Randma. Oma sõnade kinnituseks soovib ta jälgida riikliku lennukompanii ajalugu.

Võlad võtsid Oidsalult ametikohaJuba 1993. aastal lubas Estonian Airi esimene peadirektor Anti Oidsalu likvideerida kahjumi aasta lõpuks. 1994. aasta lõpuks oli võlg Tallinna lennujaamale kasvanud ligi 15 miljoni kroonini. Riik otsustas uute laenude eraldamise asemel vahetada lennukompanii peadirektorit.

Uueks peadirektoriks saanud Toomas Peterson andis taas lubadusi lennufirma kahjumist väljatoomiseks, mille peale Estonian Air sai kuuga riigilt laenude ja aktsiakapitali laiendamise teel 35 miljonit krooni.

Rein Randma toob näitena Estonian Airi eelmise tegevjuhtkonna aegadest 1993. aasta aprillis valitsuselt saadud ühe miljoni USA dollari (tollase kursiga 12,7 mln krooni) konventeerimise poolteist aastat hiljem firma aktsiakapitali. „Põhjus oli proosaline, Estonian Air ei suutnud laenu tagasi maksta,“ selgitab Randma.

Analoogse taotluse tegi Estonian Airi pragune juhtkond käesoleva aasta 9. jaanuaril eelmise aasta alguses võetud kümne miljoni krooni suuruse laenu kohta. Esialgu on valitsus otsustanud selle laenu tagasimaksmist pikendada käesoleva aasta lõpuni.

Toomas Peterson on kasvavate kahjuminäitajatega lennukompanii kasumisse jõudmise tähtaja nihutanud 1997. aastasse. Jaanuari alguses kaitses Estonian Airi peadirektor erastamisagentuuri nõukogu ees uut 20 miljoni kroonist laenutaotlust. Enamikku sellest summast vajatakse taas 15 miljoni kroonini kasvanud võla tasumiseks Tallinna lennujaamale lennuvälja teenuste eest.

Rahandusministeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali kinnitusel edastab ministeerium lähematel päevadel Estonian Airi laenutaotluse valitsusele, misjärel see peaks võetama valitsuse järgmise nädala päevakorda.

Lennufirma kannatab alakapitaliseerituse all

„Kas te minu artikleid ja intervjuusid ei ole lugenud,“ küsib Toomas Peterson pahuralt, enne kui hakkab järjekordselt seletama kulunud teooriat firma kapitaliseerimise vajadusest.

Estonian Airi peadirektori väitel on lennufirma loomiseks vaja algkapitali vähemalt kolmandiku ulatuses firma käibest. Estonian Airi puhul oleks vajalik algkapital ligi sada miljonit krooni.

Paraku hakati Eestis lennukompaniid rajama miinus 18 miljoni krooniga, mistõttu ta on kannatanud pideva alakapitaliseerimise all, räägib Peterson. Praeguseks laenatud ja taotletav raha on tegelikult vajamineva kõrval Petersoni hinnangul üsna tühine summa.

Ta lisab, et seetõttu forsseeriti ka Estonian Airi erastamist aktsiakapitali laiendamise teel.

Estonian Airi juhatuse liikme, teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestemaa sõnul oli lennufirma eelmise aasta 8,6 miljoni kroonine kahjum tingitud peaasjalikult Boeingu lennukitehase streigist, mille tõttu hilines ka Estonian Airi tellitud uue lennuki valmimine. Lennuki kõik lennuväljamaksud tasuti juba alates novembrist, kuid tagasi hakati neid teenima alles veebruaris, räägib Naestemaa.

Riigi huve kaitsev Rein Randma Estonian Airi juhtkonna arvamust firma kapitaliseerimise vajaduse kohta ei jaga. Tema ütlusel on küsimus selles, kas firma väärtus tõuseb võrdeliselt antud laenudega ja nende ümberpaigutamisega aktsiakapitali. „Ma ei kujuta hästi ette seda toredat finišit, kus Eesti riik saab Estonian Airi müügiga tagasi kõik sinna paigutatud 66 miljonit krooni,“ mõtleb Randmaa Estonian Airi aktsiakapitali laiendamiseks ja laenudeks eraldatud ning taotletavaid summasid.

Erastamispakkumisi korrigeeritakse

Estonian Airi enamusaktsiatele ostupakkumise esitanud ASi Balti Cresco Investeerimisgrupp äriplaani kaasatud endine Estonian Airi turundusdirektor Toomas Leis ütleb, et igasugune laen vähendab ettevõtte väärtust ja vastavalt sellele korrigeerivad nad ka oma esitatud erastamistaotluse pakkumust. Tema kinnitusel soovivad Balti Cresco Investeerimisgrupi pakkumuse finantseerijad näha raha kiiret tootlikkust. „See eeldab suuremaid muudatusi praeguses Estonian Airi struktuuris ja strateegias,“ lisab ta.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet on aga veendunud, et lennufirma laenuga turgutamine on põhjendatud. „Me saame ta edukamalt erastatud ja see aitab hiljem ka laenusummasid tagasi saada,“ väidab Sarnet.

Riik ei soovi müüa firmat vanaraua päheEstonian Airi juhatuse liikme Tõnu Naestemaa sõnul on võimalus firma likvideerida või müüa ta vanarauana maha. „Lennukompaniid toetades on aga leitud, et firmal on tulevikku,“ lausub ta.

Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiveri sõnul võib riik Estonian Airi maksejõuetuse korral laenud kustutada või konventeerida need aktsiakapitali. Vaevalt, et sellist ettevõtet lastakse pankrotti minna, nendib ta.

Peakontrolör Randma on hämmingus: „Pahatihti tuuakse välja argument, et Estonian Air on püha rahvuslik lehm, keda on vaja kõigi jõududega hoida vee peal, et ta enne müümist pankrotti ei läheks. Suurima lugupidamisega lennukompanii ees ei suuda ma teda sellisesse rolli siiski panna ja tunnistada teda paremas kui näiteks Tallinna autobussikoondist.“

Tema ütlusel ei juhtuks riigis midagi, kui rahvuslik lennufirma kaoks. Leiduks mõni teine firma, kes inimesed ära veab, väidab Randma.

Toomas Petersoni ütlusel on Estonian Airi kadumise ainsaks tagajärjeks monopoli tekkimine mõningatel lennuliinidel. Sellest tulenevalt peab hakkama rohkem maksma reisimise eest Stockholmi, Helsingisse, Frankfurti ja Kopenhaagenisse, väidab ta.

Estonian Airi raske majandusliku seisu taustal hakkavad silma lennufirma juhatusele, töötajatele, nende perekondadele ja äripartneritele tehtavad soodustused lennupiletite väljastamisel. Riigikontrolli andmetel on lennukompanii võimaldanud oma tuttavatele tasuta või ainult kümmneprotsendilise maksumusega pileteid üld- ja äriklassis.

Odavamate piletite väljastamisel on juurde lisatud küll klausel, et seda tehakse ainult vabade kohtade olemasolul, kuid Rein Randma hinnangul sellist piirangut ei eksisteeri. „Kardan, et ei õnnestu leida Tallinnast väljuvat reisi, kus ei oleks vabu kohti,“ ironiseerib ta.

Juhatus pole sooduspiletite vastu

Estonian Airi juhatuse esimees Madis Üürike elab Rootsis ja seetõttu võib ette kujutada, et ta ei ole selliste soodustuste vastu, lisab Randma.

Tõnu Naestemaa väitel on taolised soodustused kooskõlas rahvusvahelise lennundusorganisatsiooni IATA eeskirjadega. Nendes on lubatud soodustuste võimaldamine firma juhtkonnale kuni antud isiku surmani. Lennufirmad teevad soodustusi vastastikku, mistõttu need kehtivad ka teiste lennukompaniide lennukitega sõites.

Naestemaa sõnul tuleb meil Euroopasse pürgides mängida sarnaste reeglitega. Pealegi on kasulikum vabad kohad täita omahinnaga kui lasta neil päris tühjalt sõita, märgib ta.

Randma ütlusel ei ole tasuta piletite jagamine kohtade täitmine omahinnaga. Kuludena lisanduvad veel toitlustus ja lennujaamamaksud, mida arvestatakse reisijate arvult.

Eelmise aasta esimesel poolel moodustas Estonian Airi sooduspiletite arv 3,7 protsendi kogu piletite arvust. Randma ütleb, et see tähendab firma 302 miljoni krooni suurust aastakäivet arvestades ligi kümme miljonit krooni.

Praegu on erastamisagentuur lõpetanud läbirääkimiste esimese vooru Estonian Airi erastamiseks aktsiakapitali laiendamise teel pakkumuse esitanud viie investeerijate grupiga. Väino Sarneti kinnitusel pole keegi oma pakkumust tagasi võtnud.

Lähiajal alustab erastamisagentuur läbirääkimiste teist vooru. Erastaja väljavalimiseni ei jõua erastamisagentuur Sarneti väitel enne maksimaalselt võimaldatud 120 päeva pärast pakkumuse esitamist , seega mitte enne 23. maid.

Kuna erastamise lõppfaas on lähedal loobus riigikontroll möödunud aastal Estonian Airi kohta koostatud kontrollakti viimisest valitsuse tasandile. „Tõenäoliselt müüakse Estonian Air siiski maha ja Eesti vabaneb ebamugavast koormast hoida riigi rahadega ülal lennukompaniid,“ lausub Rein Randma.

Riigi paigutatud raha Estonian Airi alates 1993.a – riik laenab miljon dollarit, mis konventeeritakse 6. Juunil 1994 valitsuse otsusega ümber Estonian Airi aktsiakapitali. – lennuamet laenab miljon krooni, mis on siiani tagastamata. – veeteede amet laenab neli miljonit krooni, mis on tänaseks tagastatud. – riik eraldab aktsiakapitali laiendamiseks 20 miljonit krooni ja laenab 10 miljonit krooni. – Estonian Airi juhtkond taotleb riigilt laenatud 10 miljoni krooni tagasimaksmise tähtaja pikendamist või selle ümberkonventeerimist aktsiakapitali. Valitsus pikendas maksetähtaega aasta lõpuni. – erastamisagentuuri nõukogu toetab firma juhtkonna palvel eraldada valitsuse reservfondist laenuna 20 miljonit krooni.

30. aprill 1993

28. detsember 1994

29. detsember 1994

16. jaanuar 1995

9. jaanuar 1996

24. jaanuar 1996

Allikas: riigikontroll

Estonian Airi kahjum ja riiklik toetus

1992 - kahjum 4,2 mln krooni, toetus 0 krooni1993 - kahjum 6,1 mln krooni, toetus 12,7 mln krooni1994 - kahjum 8,3 mln krooni, toetus 5 mln krooni1995 - kahjum 8,6 mln krooni, toetus 30 mln krooni

Tanel Raig

Seotud lood

Uudised

10.05.14, 00:37

Estonian Airi reisijate arv väheneb jätkuvalt

Aprillis lendas Estonian Airiga 44 080 reisijat, mida on 5% vähem kui mullu aprillis.

Sisuturundus

07.11.24, 22:54

Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.