Transiidisektoris napib koostööd

Oskus ja tahe koostööd teha on elementaarsed eduka tegutsemise eeldused.  Ja mitte ainult logistikas, vaid kogu majandussuhetes laiemalt. Logistikaäris on toimiv koostöö aga vältimatu sest, logistikaahela paikapanek ei saa olla edukas ilma tiheda koostegutsemise ja üksteisemõistmiseta. Kauba liikumisele aitavad kaasa kõik protsessis osalevad ettevõtted ja lõpptulemuse edukus oleneb suuresti just omavahelise koostöö võimekusest. Mis kokkuvõttes tähendab kasumit kõigile osalejatele ja rahulolu nii tarnijale kui kliendile.

Tööandjate Keskliidu Ärifoorumil peamiseks kõneaineks olnud Eesti ja Venemaa majanduskoostöö kliimat puudutanud teemadevalik on loomulikult tuttav ka logistika- ja transiidiäris. Rõõmustav oli, et foorumil tunnistasid koostöövajadust nii Venemaa esindajad kui ka meie poliitikud.

Samas - kahe riigi koostööd silmas pidades tuleb alati lähtuda ka vastastikusest majanduslikust huvist ja kasust. Mereäärse riigina on geograafiline asend Eesti üks tähtsaim ressurss. Ühelt poolt ümbritsevad meid 300 miljonilise tarbijaskonnaga Euroopa Liidu liikmesriigid, teiselt poolt suurte tootmisvõimsustega ja tarbimisvajadusega Venemaa. Arvestades ka eelmisel aastal Eestit külastanud Vene turistide arvu üle 50% kasvu, võib öelda, et nii ärimeeste kui ka turistide huvi Eesti vastu on olemas ja kasvamas.

Transiit ei ole ainult geograafiline asend. Eesti raudteel ja sadamatel on tahe, võimalused ja valmidus vedada kaupa tunduvalt suuremas mahus, kui seda hetkel tehakse. Samas pole üksnes geograafilise asend ammu enam ainus eelis. Mängu tulevad paljud teised, pragmaatilised, tegurid.

Oma kaupadele transiidikoridori valides peetakse logistikaäris olulisteks teguriteks hinda, kiirust ja turvalisust. Need näitajad on Eestil konkurentidega võrreldes selgelt paremad.

Transpordisektori ja sealhulgas transiitvedude majandusedukuse aluseks kujuneb seega  õigete partnerite ja mõlemale poolele kasuliku koostöövormi leidmine. Logistika ei ole juba ammu enam lihtsalt kaupade liigutamine ühest punktist teise. Näiteks Eesti sadamate üks oluline väärtus ühiskonnale on investeeringute ligitõmbamine kogu piirkonnale. Hea näide on siin Sillamäe Sadama roll kohaliku majanduselu edendajana seeläbi, et nende territooriumile on tulnud tegutsema ettevõtted, kes pakuvad kohalikule elanikkonnale tööd.

Teine positiivne näide on Muuga sadamasse uue konteinerterminali operaatori valimine.  Korduvalt on on viidatud konteinerkaubanduse üha arenevale kasvule maailmas  ja meie nõrgale seisule  selles vallas. Konkurents loksutaks paika nii tingimused kui ka hinna, lisaks saab Eesti vastavalt uue operaatori äriplaanile juurde veovahendeid ning muutub  eksportijate jaoks atraktiivsemaks.

Logistika on olemuselt koostöövorm, kus parimale kauba liikumisele annavad panuse erinevad ettevõtted. Uue operaatori -  Rail Garandi tulek Muuga sadamsse  on kasulik nii raudteevedudele, konteinervedudega tegelevatele ekspediitoritele kui ka eksportivatele ettevõtjatele.

Konkurentsi kõrval on vajalik koostöö. Selmet kulutada aega, energiat ja raha oma rahulolematuse väljendamiseks, oleks operaatoritel ehk mõistlik mõelda hoopis koostööle. Külastasime Logistikaklastriga maikuus maailma viie edukama konteinersadama hulka kuuluvat Busani Sadamat, kus oli võimalus näha, kuidas töötavad kõrvuti koos kuus operaatorit. Praktiliselt kõrvuti töötavad erinevad konteineroperaatorid, kasutades ühiselt sadama kui terviku ressursse, annavad loomulikes konkurentsitingimustes maksimaalset kasumit.

See koostöö on oluliselt langetanud aastate jooksul teenuste hindu ning aidanud sadamal tõsta konkurentsivõimet. Koostöö tegemine on vajalik mitte ainult riikide vahel, vaid ka kohalikul tasandil. Olgu see siis erinevate transpordiliikide kombineerimine parima tulemuse saavutamiseks või mitme operaatori tegutsemine ühes sadamas. Toimiv koostöö on vastastikku kasulike läbirääkimiste tulemus ja ilma selleta ei saa hakkama ei poliitikas ega äris.

Autor: Andres Valgerist