Kriis on logistikasektori uus võimalus

„Arvestades, et ettevõtted ja nende tegevus on alati n-ö olukorras enne või pärast kriisi, peaks enam pöörama tähelepanu sellele, kuidas headel aegadel targalt investeerida oma inimestesse,“ tunnistab Janno.

Tema sõnul on kiire ja operatiivne otsuste tegemine olukorras, kus tervikpilt puudub ning otsus tuleb langetada väga üldistatud andmete põhjal just see, millega logistikud peavad tulevikus olema valmis tegelema. Logistiku hea üldistusvõime ning selge kommunikatsioon kriisisituatsioonis on kiire ja tõhusa otsustusprotsessi aluseks.

Mitmekülgselt koolitatud ettevõtte töötajad võivad kriisiolukorras osutuda võtmeelemendiks doominoefekti vähendamiseks ettevõtte logistika korraldamises ning tarneahelate juhtimises, ütleb Janno. „Inimesed peaksid õppima elama mitte kogu aeg võlgu, vaid varudega. Neile, kes on seda suutnud, pole hetkel tegemist „kriisiga“.“

Kui kriisi ajal on ellujäämise eelduseks oskuslik juhtimine, siis kriisist väljumisel muutub lausa hädavajalikuks digitaalne infoliikumine. Kogu sektorit ootavad ees suured muutused.

„Ei nimetaks neid muutusi suurpuhastuseks, kuid paljud asjad muutuvad logistikas terviklikult lihtsamaks. Mitmesuguste kaupade ja teenuste nõudlus on juba praegu kahanenud ning kahaneb veelgi. Globaalse ulatusega ettevõtted on vähendanud oma tootmismahtu drastiliselt või seisanud tootmise hoopiski. Need tarneahelad, mis ei ole veel jõudnud vajutada kahe jalaga pidurile, mõistavad peagi, et fookus nihkub kiiresti sellele, mida tegelikult vaja on. Kõik, mis on üleliigne, kaob, ning oluliseks muutub põhitegevuse säilitamine,“ ütleb Janno.

„Kriis tekitab igal juhul kaotusi, kuid samas on see ka võimaluste hetk. Praegu on hetk sobiv digitaalsete algatuste ning automaatsete lahenduste jaoks seniste tühimike täitmiseks seoses eeskätt info jagamisega tarneahelates.“