Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Operail ehitab Baltimaade esimese LNG-veduri
Varasemalt on gaasitehnoloogiat katsetatud ja kasutatud manöövertöid sooritavatel veduritel, uue LNG-süsteemi lisamine liinivedusid teenindavale vedurile märgib uut ajajärku Baltimaade raudteevedude teostamises ning kogu raudteesektoris, märkis riigifirma. LNG-vedur kasutab keskmiselt 30 protsenti vähem kütust ja eritab 20 protsenti vähem süsihappegaasi ning 70 protsenti vähem vääveldioksiidi.
Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu ütles kulude arvutuse tuginedes et ühe tonni kauba vedamine 100 kilomeetrit mööda raudteed võtab neli korda vähem kütust kui sama kauba vedamine mööda maanteed. "LNG-vedurite kasutuselevõtt nihutab selle vahe veelgi suuremaks," lisas ta.
"Investeerime veerand miljonit eurot ning alustame pilootveduri ehitamist, et pärast testimisperioodi lõppu sama tehnoloogiat rakendada kõigile meie liinivedusid teostavatele veduritele," tutvustas Toomsalu Operaili plaane. "Esimese veduri tootmise kulu on suurem, kuid edaspidi on LNG-paagi ja -süsteemide lisamine kahtlemata märksa odavam."
Ameerika Ühendriikide päritolu General Electric C36 veduri ümberehitamisprotsess näeb ette 17 000 liitrise kütusepaagi jagamist kaheks – pool jääb diiselkütusele ning teine pool LNG-le – ning uute süsteemide lisamist. LNG-veduri infosüsteemid talletavad kogu informatsiooni kütuse tarbimise kohta ning andmeid analüüsides on võimalik veelgi suurendada kokkuhoidu.
Esimene LNG-vedur peaks valmima järgmise aasta kevadel ning esimesed testsõidud peaksid toimuma 2020. aasta suvel. Vajalike kooskõlastatuste järel Eesti Raudtee ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt peaks vedur asuma liinivedusid teenindama 2020. aasta lõpus.
DiGAS on Läti pealinnas Riias asuv kahekütuselistele lahendustele keskenduv inseneribüroo. Praegu arendab DiGas oma kahekütuselist süsteemi NYSMART projekti raames. Projekti rahastamist toetab Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogramm Horisont 2020 toetuslepinguga nr 784620.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata täismahus videot Andres Uusoja ettekandest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele