Biolisandi kohustus ärritab nii kütusemüüjaid kui -tarbijaid

Euroopa Liidust tulenenud biolisandi kohustuse kehtestas Eesti viimaste riikide seas eelmise aasta 1. maist. Toona oli kohustus 3,1 energiaprotsenti. Selle aasta 1. aprillist kasvas see 6,4%-ni ning tuleva aasta 1. jaanuarist peab see olema 10 energiaprotsenti.

Seda kardavad aga juba väga paljud erialaliidud ja ettevõtted. Kaitseväele ja kaitseliidule on erisust juba lubatud sama soovivad ka laevaomanikud, soojatootjad jpt. Ka kütusemüüjates on tekitanud see nõua üksjagu segadust. Praegu saavad kütusemüüjad seda nõuet kompenseerida muu taastuvenergia müügiga, olgu see roheline elekter või biogaas, samuti osta kvoote teistelt riikidelt. Seda on kõige usinamalt ära kasutamas Alexela, kelle jaoks on samuti seda kõike reguleerivad seadused Eestis kohati vastukäivad ja segased.

„On küsimus, kas meil on üldse turul piisavalt külmakindlat biolisandiga kütust ja kas põhjamaad on üldse suutelised seda normi täitma?“

Teine moment, mis kütusemüüjates segadust tekitab, on vastuolud Vedelkütuse seaduse ja Atmosfääriõhu kaitse seaduse vahel. „Uues vedelkütuse seaduses räägitakse poole aasta keskmisest deklareerimise kohustusest, et leevendada hinnamõju talvel tanklates. Atmosfääriõhu kaitse seaduses on kohustus seda nõuet täita aga igakuiselt ja kui seda ei tee, on trahv kuni 400 000 eurot.

Kuna uus vedelkütuse seadus veel ei kehti, saame täna lähtuda igakuisest nõudest, mis omakorda tähendab, et talveperioodil peame soetama oluliselt kallimat kõrgema biolisandiga kütust ja see mõjutab otseselt ka kütuse hinda tanklas,“ sõnas Vaht, kes pole rahul ka seadusemuudatuse selle punktiga, mis kohustab biolisandiga kütust müüma ka neid, kes siiani on saanud teha tasaarveldusi teiste biokütuste arvelt.

„Täna oleme saanud täita oma kohustuse ära biometaaniga. Nüüd soovitakse kehtestada nn põrand, et kõik müüjad peavad müüma füüsiliselt etanooliga segatud kütust. Me oleme sellele kategooriliselt vastu. Sellega me loome olukorra, kus ühele kütuseliigile luuakse väga selge turunõudlus ja biometaanil pole enam meie turule ligipääsu. See võtab ära motivatsiooni teha investeeringuid biometaanitehastesse, pärsib riigi üldist majandust ja takistab riigi enda võetud eesmärkide elluviimist biogaasi vallas. Meie pooldame igal juhul vabaturumajandust ja konkurentsi kõikide alternatiivide vahel,“ oli Vaht resoluutne.

Samal ajal kui Eestis käib võitlus kvootide ja protsentidega, pole Lätis ja Leedus selles suunas veel suurt midagi ära tehtud. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Heiko Heitur tunnistas, et risk, mille need riigid on võtnud, on päris suur.

„Loomulikult on ka neil see 6,4% ette kirjutatud, kuid trahvid on liiga väikesed selleks, et motiveerida tarnijaid neid nõudeid täitma. Kui Leedus aasta jooksul seda kohustust ei täida, saad 3000 eurot trahvi, Lätis on see paarsada tuhat. Meil on see 400 000 eurot ja oleme ka sellega kõvasti EL teistest riikidest maas. Suure tõenäosusega ei täida nad tänavu seda 6% ja ka 10% tuleval aastal. Liikmesriikidelt saab küll statistikat osta, kui nad aga muud midagi ei tee, on lõpuks jama majas: võidakse algatada rikkumismenetlus ja võidakse määrata suured trahvid, mida arvestatakse iga päeva kohta, kuni see kohustus poole täidetud,“ ütles Heitur.