Martin Luts: põhiraskused Omniva uue logistikakeskuse käivitamisel on ületatud

Mullu jõulude ajal pakkus meedias palju kõneainet olukord, mil paljud pakid jõudsid suuresti tänu Omniva logistikakeskuse kolimisele tellijateni hilinemisega. Aina enam tellitakse kaupu Hiinast, ehk läbi Post11 nime kandva Hiina suurima erakullerfirma S.F. Expressi ja Omniva ühisettevõtte. Kas ja kuidas mõjutas kolimine ühisfirma tegevust ning kas pool aastat hiljem on logistikakeskuses kõik tõrked kõrvaldatud?

Post11 saadetiste töötlemine toimub eraldi keskuses Nehatu tööstuspargis. Omniva uut logistikakeskust Rukki teel läbivad vaid need Post11 saadetised, mis lähevad Baltikumi klientidele. Post11 vahendab kaupa ka teistesse riikidesse peale Eesti.

Post11 vahendab 3% Hiina väljuvast e-kaubanduse mahust, aga kõik sellest ei suundu kindlasti Eestisse. Post11 vahendab kaupa ligi 100sse erinevasse sihtriiki. Selleks on ettevõttel nii-öelda hub’id lisaks Eestile ka Hollandis ja Ühendkuningriigis.

Vanas sorteerimiskeskuses Pallasti tänaval töödeldakse kõiki traditsioonilise postiga seotud saadetisi, näiteks otsepost, kirjad, perioodika. Uus logistikakeskus Rukki teel sai loodud pakiäri vajadusest lähtuvalt ja seal sorteeritakse kõiki Omniva pakisaadetisi.

Seega üle 99% kõikidest Eesti pakkidest sorteeritakse Rukki teel. Ülejäänud marginaalne osa on pakid, mis sorteeritakse kohalikes jaotuskeskuses. Näiteks olukord, kus saadetis on saadetud Saaremaalt Saaremaale. See tähendab, et üle kogu ülejäänud Eesti kogutakse pakid õhtuks Rukki teele, sorteeritakse ja saadetakse varahommikul tagasi maakondadesse. Nii saame pakkuda klientidele enamiku teenuste puhul järgmise päeva kätte toimetamist.

Uut logistikakeskust disainides oli üks peamiseid ülesandeid, et majasisene logistika oleks ühesuunaline, st ühest maja otsast tuleb kaup sisse ja teisest liigub välja. Auto saabub, pakid tõstetakse autolt maha ja jagatakse kolmeks - väikepakid pannakse kohe sorteerimisliinile, väga suured saadetised viiakse tõstukiga kohe õige sihtkoha lüüsi ette, käsisorteerimist vajavad saadetised viiakse käsisorteerimisalale. Pakkide sorteerimine toimub kogu päeva jooksul, aga kõige intensiivsem aeg on õhtul kella 21st kuni öösel kella 2ni.

Hiinast ja mujalt välisriikidest tulnud pakid jõuavad Rukki teele üldjuhul lennujaamast suurtes postikottides ja Post11 terminalist. Meie lennujaama töökoht teeb eeltöötluse ja suunab saadetised Rukki teele. Selliseid pakke saabub Rukki teele praktiliselt kogu päeva jooksul, vastavalt sisse tulnud lennukite graafikule. Rahvusvaheliste pakkide tollitoimingud tehakse samuti Rukki teel.

Olenevalt päevast. Rukki teel töötleme umbes 35 000 – 40 000 saadetist päevas, ühes kuus umbes miljon pakki. Sellest veidi alla poole on rahvusvahelised saadetised, rahvusvahelistest saadetistest tulevad üle poolte omakorda Hiinast.

Nii sisemaised, kui rahvusvahelised pakid sorteeritakse samal liinil ja viiakse klientideni sama protsessi alusel. Kui saadetised on sorteeritud, siis viiakse need üle Eesti asuvatesse jaotuskeskustesse, kust toimub juba kohapealne logistika, kas viiakse pakk siis inimesele koju/tööle, pakiautomaati või postkontorisse.

Logistikakeskuses on pakkide sorteerimiseks koos abiruumidega ca 13 000 m2. Üle 90% pakkidest sorteeritakse automatiseeritud sorteerimisliiniga. Tegemist on cross-belt sorteriga, mille kohta Eesti keeles head nimetus ei olegi. Cross-belt tähendab, et pakk liigub mööda sorteerimisliini spetsiaalsete konveierlindi peal ja õiges kohas liigutab see lint paki kogujasse. Selliseid kogujaid on liinil 400, iga koguja tähistab mingit sihtkohta, on see siis pakiautomaat, asula või ka konkreetsemalt kullerring. Võrdluseks, vanal pakisorteerimisliinil oli selliseid kogujaid kõigest 30.

Uue liini paigaldamist alustati juba 2018. aasta mais. Mehaanikaosade paigaldamine lõppes sügisel ja siis alustati liini häälestamisega ja IT-lahenduste testimistega. Need võtsid aega paar kuud. Esimesed reaalsed pakid sorteerisime liiniga novembri alguses. Siis selgus ka päris palju uusi nüansse, mis avaldusid alles täismahtude juures ning mis vajasid lahendamist.

Liini tootja sõnul võtab sellise tehnoloogia lõplik seadistamine aega ca pool aastat. Liin on täiesti töövalmis olnud juba novembrist, aga väiksemate seadistamistega oleme tegelenud tänase päevani. Liini optimeerimine on tegelikult pidev protsess, mida tuleb teha kogu aeg. Näiteks kui pakkide triipkoodi tüüp muutub on vaja selle järgi häälestada ka sorteerimisliini jne.

Kõik pakid sorteeritakse lõpuks õigesse sihtkohta. Küsimus on pigem selles, et kui palju peab töötaja sekkuma, et pakk leiaks õige sihtkoha. Ca 90% saadetistest sorteeritakse edukalt ilma inimese sekkumiseta. Suur abi vigade vähendamisel ongi pidev liini häälestamine ning riistvara ja tarkvara arendamine, mida oleme ka pidevalt teinud.

Logistikakeskuse käivitamisel novembris ja detsembris oli tõesti selliseid probleeme rohkem ja oleme need nüüdseks parandanud. Saan kinnitada, et tänaseks on meie teenuste kvaliteet parem, kui kunagi varem. See on ehe näide uue logistikakeskuse võitudest, sest samal ajal on pakimahud pidevalt kasvanud.

Siiski - kõige suurem probleemide allikas on vale pakend ja/või aadresskaardi kadumine. Pakk ise ei kao tegelikult kuhugi, lihtsalt ilma aadresskaardita on raske selgeks teha paki omanikku ning sihtkohta. Oleme väga palju teinud selleks, et Eesti klientide pakendamise kultuuri parandada. Äsja oleme valmis saanud ka oma uue ja värske pakendamise juhendi, kus kõik soovitused ja nipid korrektseks pakendamiseks on arusaadavalt ära kirjeldatud.

Tõsi. Arvestades kui palju pakke meie käest läbi liigub, siis neid probleeme tuleb aeg-ajalt ette. Pakiautomaatidega on tekkinud uus olukord, kus logistikafirmal pole võimalik paki üleandmisel kontrollida pakendi korrektsust.

Asi pole mitte niivõrd kokkuhoius, vaid pigem teadmatuses. Eks see on osalt ka kullerfirmade tegematajätmine klientide harimisel. Ehk paljud kliendid täna ei kujuta ette ega oska arvestada, mis teekonna pakk oma sihtkohta jõudmisel läbi peab tegema. Siin teemegi pidevat teavitustööd kõikvõimalikes kanalites, et ka Eesti inimeste pakendamiskultuur muutuks paremaks.

Vastab tõele. Pakile antakse esmaabi juhul, kui näiteks aadresskaart on loetamatu või halvemal juhul on see koguni kaduma läinud. Samuti näiteks juhtumid, kus ebapiisava pakendi tõttu on oht saadetise sisu säilimisele. Sel juhul sekkub meie „hospidalitöötaja“, et siis pakk täiendavate andmetega või korraliku pakendamisega „terveks ravida“.

Aina enam pööramegi tähelepanu pakendamise olulisusele. Jagame infot kõikides Omniva infokanalites ning ka ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia vahendusel. Nüüd, uue pakendamise juhendi valmides, paneme sellele eriti palju rõhku.

Juhul, kui on selgelt näha, et saadetise sisu on viga saanud, siis võtame kliendiga ühendust, et leida sobiv lahendus. On ka juhtumeid, kus pakend on viga saanud, aga sisu ei ole kannatada saanud, siis viime need saadetised koos vastava aktiga kliendile. Sel juhul avab paki klient koos kulleriga, et kinnitada, et sisu on säilinud.

Teeme Maksu- ja Tolliametiga väga tihedat koostööd ning keelatud kauba tuvastamiseks on mitmeid erinevaid vahendeid. Kasutame selleks nii koerte abi, kui ka näiteks röntgenseadet. Eraldi kontrolli all on teatud lähteriikidest saabunud saadetised. Kontrollimeetodeid on erinevaid ja täiendame neid pidevalt.

Eestis on pakiautomaatide turul väga tihe konkurents. Teame, et Eesti inimene eelistab selgelt pakiautomaate. Viimased küsitlused näitavad, et üle 80% klientidest soovivad saada paki kätte pakiautomaadist.

Oleme järjepidevalt tegelenud sellega, et olla sel turul Eestis ja Baltikumis number üks. Seetõttu oleme igal aastal investeerinud pakiautomaatide võrgustiku laiendamisse ja teeme seda ka sel aastal.

Tänases tööjõupuuduses on väga aktuaalne automatiseerimine. Kogu Euroopa logistikasektoris on puudu 100 000 kullerit. Samal ajal saab aga pakiautomaatide abil üks kuller kohale toimetada 10 korda rohkem pakke, kui kliendile koju viies. Meie usume pakiautomaatidesse ja ka kliendid soovivad järjest rohkem väikepakke kätte saada endale sobival ajal just pakiautomaadist. Seda kinnitab ka meie pakiautomaati tellitud pakkide mahtude kasv.

Sestap oleme alustanud ka pakkide suunamisega järjest rohkem postkontoritest pakiautomaatidesse. 1. juulist alustame ka rahvusvaheliste pakkide pakiautomaati suunamisega üle kogu Eesti. Näeme, et lähema viie aasta jooksul kasvab kindlasti märgatavalt pakiautomaatide võrgustik nii Eestis kui kogu Baltikumis. Ja pakiautomaadid jõuavad üha enam väiksematesse asulatesse ja linnades elamurajoonides klientidele lähemale. Suuremaid saadetisi (näiteks mööbel, kodutehnika jne) oodatakse endiselt koju. Ka selleks on vaja häid logistilisi lahendusi luua.

Jah, kindlasti muutuvad Omniva pakiautomaadid juba lähitulevikus. Heaks näiteks on ka toidukaupade tellimine pakiautomaatidesse (COOP). Pakiautomaadid muutuvad ilmselt väiksemaks, see tähendab, et nad liiguvad inimestele lähemale. Seda plaanime ka meie. Pakiautomaadid on juba täna nagu mobiilivõrk. Meie eesmärk on pakkuda parimat „pakiautomaadivõrku“.

Meie usume automatiseeritud viimase miili teenusesse. Lähema kümne aasta jooksul ei kasva pakkide kojuveo mahud veel selliseks, et tekiksid püsivad kullerringid nii, nagu praegu on postiljonidel. Aga kunagi see aeg kindlasti tuleb. Selle ajani on vaja pakke kätte toimetada efektiivselt ja selleks sobib kõige paremini pakiautomaadi kontseptsioon.

Samas ei ole pakiautomaat meie jaoks lõplik lahendus. Meil on juba praegu tootearenduse mõte, kuidas soovi korral pakk pakiautomaadist koju tellida koostöös mõne teise infrastruktuuri ettevõttega. Tulevik on varsti käes.

Meljo Musto, kaasautor