Isejuhtivaid autosid ei näe me võib-olla kunagi liikluses, arvab Scania Hongkongi kontoris vastutustundlike lahenduste arenduse üksuse juht Alexander Mastrovito.
- Eesti ehitatud isejuhtiva auto esimene ametlik sõit. Esimesed reisijad on TalTechi visioonikonverentsile sõitvad rektor Jaak Aaviksoo ja Euroopa Investeerimispanga asepresident Alexander Stubb eelmise aasta septembris. Foto: Eesti Meedia/Scanpix
„Praegu pole ühtegi masstootmises isejuhtivat autot. Kõik viiest aastast kaugemale ulatuvad prognoosid on puhas oletamine, aga kui mingit radikaalset uuendust ei tule, seda ei juhtu,“ ütles Mastrovito Kauppalehtile.
„Esialgu arvasime, et näeme isejuhtivaid autosid liikluses juba 2015. aastal. Eelmisel aastal taipas autotööstus, et autonoomseid autosid ei pruugi tullagi. Oleme hullust mullist üles ärganud.“
Mastrovito sõnul kasvas huvi isejuhtivate autode vastu koos sõidujagamisteenuse levikuga. Sõidujagamisfirmad pole kunagi kasumlikud olnud ja neid rahastatakse investeeringutega omakapitali. „Need kasvasid kiiresti suureks ja said aru, et ainus võimalus ettevõtted kasumlikuks teha on juht autost eemaldada. Juhi töötasu ulatub 30–50 protsendini teenuse kogukulust.“
Suurim põhjus, miks me isejuhtivaid autosid ei näe, on aga tehnoloogia arvatust aeglasem arendamine. „Tesla väidab, et suurim süü selles, et me ei näe isejuhtivaid autosid, lasub bürokraatial. Palju kordavad seda rõõmuga. See pole aga tõsi.“
Mastrovito sõnul on tegelik põhjus selles, et täiesti isejuhtivate autode jaoks vajalikku tarkvara on eriti raske kirjutada. „Tehisintellekt ei ole veel piisavalt arenenud, et see võiks kõike eeldada. Nii ei toimi näiteks alati sensorite ja tarkvara koostöö.“
Autode isejuhtivuse taset mõõdetakse sageli USAs kasutusele võetud viieastmelise trepiga. Esimese ja teisel astme autonoomsus on osal masstoodangus olevatel autodel juba saavutatud. Sel puhul saab rääkida näiteks targast pidurist.
„Juht võib endiselt kontrollida kolmanda astme isejuhtivat autot. Viiendal tasemel pole juhile aga enam isegi kohta autos. Sellest võime ainult unistada.“
Mastrovito räägib, et isejuhtivaid autosid saab tulevikus kasutada piiratud aladel, näiteks kaevandustes. Selline ümbrus on neil piisavalt turvaline.
Ka on mõeldav isejuhtivate autode karavan, kus igas autos on juht, aga vaid esimest autot juhitakse manuaalselt. See teeb kolme auto sõidu keskkonnasõbralikumaks ja teise kahe auto juhid võivad puhata.
„Teema Soomes koostööd Ahola Transpordiga, oleme selliseid lahendusi Soomes juba üle aasta testinud.“
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.