Peamine küsimus Saaremaa silla rajamise mõttekuse ümber seisneb selles, kas ühiskond on valmis sellised dotatsioonisummad leidma, ütles Saaremaa vahel kurseerivat laevaliini juhtiva TS Laevade juht Jaak Kaabel Eesti Päevalehele.
- Saaremaa ja mandri vahet sõidavad Piret ja Tõll, pildil Piret. Foto: TS Laevad
„Kui vaadata arvude poolt, siis silla dotatsioonisoov on ligi kolm korda suurem kui praegu parvlaevadele. Mul kodanikuna tekib küsimus, kas see oleks kõige efektiivsem viis seda ühendust pidada,” ütles Kaabel
intervjuus.
„Ega sild ei tähenda, et pole vaja hooldust ega ole tehnilisi küsimusi. Lund on vaja lükata. Kui see on tasuline, on kassad ja kassade ootejärjekorrad. See ei oleks Tallinna-Kuressaare maantee," lisas Kaabel, kelle hinnangul on Saaremaa silla küsimus pigem emotsionaalne kui ratsionaalne.
Jaanuaris teatasid kaks ettevõtjat Raivo Hein ja Raivo Kütt, et peavad plaani Saaremaa ühendamiseks. 400-500 miljonit eurot maksev sild tasuks nende hinnangul end ära 20 aastaga ning riik võiks neile anda kas kontsessiooni või liitud ühisettevõttega.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.