Inimeste kaasamine parandab tööohutust

Eestis 1992. aastast tegevust alustanud Ensto Enseki Keila tehas asub praegustes ruumides 2004. aastast ning tehases töötab 350 inimest. Elektritarvikuid ja -seadmeid koostava ja metallitooteid tootva tehase laost liigub igal aastal läbi umbes 7000 erinevat komponenti ja ligi 3500 erinevat lõpptoodet.

2010. aastal alustati tehases Leani juurutamisega. Muutmaks töökeskkonda “müravabaks”, kasutatakse iga töökoha osas korra ja standardiseerituse loomiseks 5S tööriista. “Seda võibki pidada Leani vundamendiks tootmises. Tööohutus ja 5S on meie jaoks lahutamatud. Samamoodi on Lean tööriistadest tööohutusega tugevalt seotud “War Room” ehk sõjatuba, kus lisaks ajakadude vähendamisele märkame ja registreerime ohuolukordi. Kolmandaks oleme laoga seotud ohutuse tõstmiseks lisanud lao tõstukid ennetava hoolduse programmi.”

Oluline osa koolitusel

Suuk lisab veel, et Leani puhul on üks olulisemaid põhimõtteid inimeste kaasatus, töötajate initsiatiivi ja algatuste loomine ning nendega ka arvestamine. 

“Uusi asju tehes alustame kõigepealt pilootlahendustest. Selleks, et veenduda, kas väljapakutud lahendused sobivad olemasolevate protsessidega, kas need on kulusäästlikud ja sobivad inimestele, kes neid kasutama hakkavad.”

Tööohutuses on väga suur rõhk ka koolitustel: esmased- ja korduvkoolitused, riskianalüüsid ja ametikohtade kaupa riskide välja toomine. 

“Kõik need on tänapäeval iseenesestmõistetavad nii-öelda hügieenifaktorid. Oluline on suhtuda tööohutusse tõsiselt, mitte teha seda üksnes linnukese pärast. Teema pildil hoidmine ning ausalt peeglisse vaatamine on vähim, millest alustada. Samuti panna inimesed kaasa mõtlema. Näiteks koolituste puhul on heaks viisiks viia hiljem läbi lühitestid kuuldu kohta või toetada visuaalsete materjalidega, mis on hiljem tootmisruumides nähtaval kohal.”

Leani iseloomustab ka uute algatuste ja parimate praktikate juurutamine, seda tehakse koostöös teiste Ensto tehastega. Vähemalt kord kvartalis saavad Suuki sõnul erinevate Lean-tööriistade eestvedajad kõigist tehastest kokku. Arutatakse parimaid praktikaid ja vajadusel täiustatakse standardmaterjale. 

“Tehase juhina pean kõige olulisemaks eesmärgiks seda, et inimesed tuleksid tervena tööle ja läheks tervena koju. Seetõttu on üks meie peamistest eesmärkidest null tööõnnetust,” ütleb Suuk selgelt välja. “Selline eesmärk on meie tehases olnud juba pikka aega ja tööohutus on alati pildil kõikides töötajate inforingides, muudes sisekanalites ja eesmärkide aruandluses.”

“Lisaks toetame ka tervisearendust. On oluline, et inimesed mõistaksid, kuivõrd oluline on olla terve ja kui oluline on ennetada, mitte tegeleda tagajärgedega.” Suuk toob välja, et töötajaid toetatatakse igakuiselt 45 euroga, mida kasutatakse oma tervise heaks: massaažist kuni spordiklubide külastusteni. 

“Viimasel ajal oleme veelgi rohkem tähelepanu pööranud sellele, et inimesed mõistaksid puhkepauside olulisust. Näiteks läbi selle, et oleme täiustanud tööle ja pausidele registreerimise süsteemi – nii mõistavad inimesed paremini oma ajakasutust.”

Rutiin tekitab ohte

“Kindlasti ei saa öelda, et meil on kõik väga hästi, arenguruumi on palju. Oleme aga ise täheldanud, et eelkõige tulevad tööõnnetused kas liiga pikale veninud ülekoormusest või tähelepanelikkuse hajumisest. Näiteks minnakse oma töös liiga automaatseks, tekib rutiin,” tunnistab Suuk samas ausalt. 

Tähelepanelikkust ei ole rutiinsete liigutustega töö puhul alati kerge tõsta. Läbivalt on tööõnnetuste põhjusteks kas valed töövõtted või enda unustamine. “Kindlasti aitab olukorda parandada kõik see, mida eelnevalt juba välja tõin – alustades tervise edendusega. Palju pöörame tähelepanu ka töötajate rotatsioonile, et töö ei oleks liiga üksluine.”

Kokkuvõtvalt rõhutab Suuk, et tööohutuse teemat on oluline hoida pidevalt pildis, ükskõik, kuidas hästi või halvasti statistiliselt parasjagu läheb. “Kindlasti ei tohi eesmärkide täitmise nimel teha tegelikkuse osas kompromisse. Oluline on ausus ja avatus, muidu ei tule ka töötajatelt algatusi.”

Autor: Lauri Leet Logistika toimetaja