Valitsus investeerib taristusse täiendavad 135 miljonit

Lisaks annab programm MKMi teatel selge sõnumi, et valitsus peab oluliseks kõiki Eesti põhisuundasid. Valitsuskoalitsiooni jaoks on oluline aegruumilise vahemaa vähendamine Tallinna ja Tartu, Tallinna ja Narva ning Tallinna ja Pärnu linna vahel ning seda nii maanteel kui raudteel.

Maanteed

Peamine osa täiendavateks investeeringuteks ettenähtud vahenditest panustatakse maanteeobjektide arenduseks. Tallinn-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud täiendavad 44 miljonit eurot. Lisaks nähakse ette Tallinn-Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 kujule viimist, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jääb ka Transiitteede programmi jaoks planeeritud eraldis.

Raudtee

Suur osa lisainvesteeringutest suunatakse ka raudteeinfrastruktuuri arendusse. Programm näeb ette Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud 8 miljonit eurot ning täiendavaid investeeringuid Tallinn-Tartu raudtee ja Tapa-Narva raudtee kiiruste tõstmiseks kogumahus 32 miljonit eurot, millest 17 miljonit kulub Narva liini parendamiseks ning 15 miljonit läheb Tartu liini kiiremaks muutmiseks.

Regionaalsed lennujaamad

Kolmanda suurema investeeringuna nähakse ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot. 

Valitsuse eesmärk on Eesti majanduse paigalseisust edasi viimine

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on valitsuse eesmärgiks arendada käimasoleva teehoiukava, täiendava taristuinvesteeringute programmi ning 2021-2027 teehoiukava raames välja kõik Eesti põhimaanteed vastavalt liiklussageduse näitajatele ning tõsta põhilistel raudteetrassidel kiirused 135 km/h.

„Valitsuses kinnitatud objektid näitavad, et meie jaoks on tähtis viia ellu projekte, mis tagavad kõikidele piirkondadele paremad ja kiiremad ühendused. Muidugi jätkame juba varem planeeritud ning töös olevate objektidega, millest prominentsem on Tallinn-Tartu maantee ehitus, kuid on tähtis, et ka teised kaua oodatud projektid edasi liiguksid. Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede liiklustihedused on sarnased ning on selge, et mõlemad liinid vajavad edasisi arenguid. Tartu suunal on see pikalt plaanis olnud, kuid Via Baltica on seni kõrvale jäänud,“ selgitas majandus- ja taristuminister Kadri Simson objektide valikut.

Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu praeguse rahastusperioodi vahendid on Eestis enamuses juba kasutatud, aitab täiendav investeeringuprogramm kaasa valitsuse eesmärgi täitmisele, milleks on Eesti majanduse paigalseisust edasi viimine. „Suuremahulised ehitused aitavad elavdada meie majandust. Teisalt püüdsime objekte valides arvesse võtta ka liiklusohutuse aspekte. Sellisest kaalutlusest on lähtutud näiteks Aaspere-Haljala vahelise ohtliku lõigu ehitusel ning usun, et kõik, kes on Tallinn-Pärnu maanteel sõitnud, teavad, millised olud seal liikuvate veoautode vahel valitsevad,“ kommenteeris Simson.

Raudteevõrgustiku arenguks tehtavad täiendavad investeeringud on ministri hinnangul vajalikud, sest Rail Balticu projektiga edasi liikumine ei tohi jätta seisma teiste liinide ehitust ning arengut. Raudtee ehituseks tuleb suunata senisest enam vahendeid ja arendada välja terviklik Eestit ühendav raudteevõrgustik. Tegemist on regionaalse aspektiga, raudteevõrgustiku areng parandab piirkondade võimalusi ning vähendab ääremaastumist. Lennujaamade rekonstrueerimiseks eraldatud vahendid aitavad samuti kaasa piirkondade ühenduste paranemisele ning omab konkreetselt Pärnu kontekstis suurt mõju kohalikule turismisektorile.

Transiitteede programm, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot, on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks, kelle haldusalas olevaid teid kasutatakse transiitteedena. Sarnast programmi on rakendatud ka varasemalt, kuid selgelt väiksemas mahus.

„Valitsuses kokku lepitud investeeringud tabavad mitut kärbest korraga, pakkudes nii regionaalset mõõdet, kuid samas ka kiiremaid ja paremaid ühendusi suurte keskuste vahel. Kasvav liiklusohutus ning potentsiaalne majanduskasv kinnitavad tehtavate investeeringute vajadust,“ ütles Kadri Simson.

Reili Rand, Hiiu vallavanem (SDE): seda investeeringut on oodatud juba aastaid

Kärdla lennujaam ei paku ainult mugavusteenust - meie lennuväli on elutähtsa teenuse osutaja,  ka erakorraliste meditsiinilendude teenindaja. Lisaks võtavad Hiiumaa haiglas patsiente vastu mandrilt tulevad arstid ehk lennu tühistamise korral pole meie inimestel arsti vastuvõtule võimalik saada.

ILSi* paigaldamine Kärdlasse suurendab ka Kuressaare lennu turvalisust ja stabiilsust, sest praegu pole raskete ilmaolude korral Kärdlas võimalik maanduda ja kui Kärdla lennuga on probleeme, tähendab see viivitust ka Kuressaare reisile.

Kuna Kärdlas ei ole võimalik udu või lumesajuga maanduda, on liin ebastabiilne ning inimesed ei usalda seda. Uue investeeringu järel olukord muutub. Meie lennujaama kaasajastamine toob edenemise kogu Hiiumaale ning muidugi meie turismisektorile ja ettevõtlusele laiemalt.

 

*ILS (Instrumental Landing System) kujutab endast maandumisraja otstes olevaid seadeldisi, mis moodustavad rajale raadiolainetest välja, mis omakorda annab lennuki aparatuurile vajalikud parameetrid ehk siis kursi, kõrguse ja nurga, mille järgi lennuk õige tee leiab, juhtigu seda siis inimene või autopiloot.