Tallinna Sadama aprillikuu kaubamaht oli 1,83 miljonit tonni, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,22 miljonit tonni ehk 11% väiksem tulemus, teatas Tallinna Sadam pressiteates.
- Muuga sadamas oli aprillis kaupa jälle vähem kui aasta tagasi. Foto: Raul Mee
Nelja kuu kokkuvõttes vähenes kaubamaht 15% ehk 7,1 miljoni tonnini. Kuigi aprillikuus kaubamahu langus mõnevõrra pidurdus, vähenes endiselt vedellasti osa, aga ka konteinerites veetud kaubad. Samas puistlasti, veeremi ja segalasti mahud kasvasid võrreldes eelmise aastaga eelkõige sadamaid läbinud killustiku, toiduainete ja transpordivahendite suuremate mahtude arvel.
Aprillis läbis ASi Tallinna Sadam 700 000 reisijat, mis oli eelmise aasta aprillikuuga samal tasemel. Nelja kuu kokkuvõttes on Tallinna Sadama sadamaid läbinud 2,6 miljonit reisijat ehk 6% rohkem kui aasta varem.
Seotud lood
Tänavu esimeses kvartalis veeti Eestit läbivas transiidikoridoris märkimisväärselt vähem kaupu kui mullu sama perioodi jooksul, teatas Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.
Pärast jaanuari suuri kaubamahtude langusi on Läänemere idakalda sadamates kaubavood paranenud ja mahajäämus eelmisest aastast vähenenud.
Olukord on kriitiline, tunnistas Transiidikeskuse juht Erik Laidvee. "Kui me riiklikul tasemel midagi ette ei võta, siis ähvardab kogu Eesti transiiti mitmekordne kukkumine."
Tallinna Sadama kaubamaht kahanes mais aastaga üle 17%, sadamat läbinud reisijate arv kasvas.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.