02.09.15, 11:18

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Postkontor on muutunud eelkõige paki saamise kohaks

Eesti inimesed käivad postkontoris peamiselt pakke kätte saamas, võimaluse korral eelistavad nad pakiautomaati, selgub hiljutisest TNS Emori postivõrgu kasutamisharjumuste uuringust.

Tanel Raig

“Pakiautomaatide võrgu kasvamisega on postkontorite külastatavus vähenenud,” nentis Eesti Posti postiteenuste juht Kaido Padar. 37% Eesti täisealisetest elanikest käivad postkontoris 1-2 korda aastas ja 26% ei külasta postkontorit kahe aasta jooksul kordagi.

TNS Emori uuringuekspert Lele Aak selgitas, et peamine põhjus postkontori külastamiseks on paki kättesaamine (51%). Samuti ostetakse postkontorist endale postmarke (40%) ning muud kaupa (29%). “Kui mõlemad võimalused oleks olemas, ei ole pakkide saatmisel postkontori ja pakiautomaadi eelistamises olulist vahet, kuid pakkide kättesaamisel eelistataks selgelt pakiautomaate,” iseloomustas Aak leitud tulemusi.

40% vastanuist eelistaks oma pakid saada pakiautomaadist ning vaid 28% postkontorist. “Isegi maa-asulates eelistaks 36% elanikest oma paki kätte saada pakiautomaadist, samal ajal kui postkontorit eelistab 25%,” lisas Aak. Pakiautomaadi kasuks räägib eelkõige selle mugavus ning kellaajast sõltumatu kättesaadavus.

Padari sõnul on muutused üsnagi ootuspärased. “Pakimahtude suurenemine ning traditsiooniliste postikirjade vähenemine on üldine trend,” selgitas Padar. Tema sõnul käib Eesti Post tarbijate muutunud vajadustega kaasas ning töötab selle nimel, et muuta teenindus kliendi jaoks võimalikult mugavaks.

Nii liiguvad paljud teenused lisaks postkontoritele ka online-keskkonda ning kauplustesse. Uuringust selgus muuhulgas, et kuigi 40% Eesti elanikest käivad postkontorites ka postmarke ostmas, siis 36% elanikest eelistaks marke võimalusel osta hoopis kauplusest ja kaubanduskeskusest või kioskist.

“Seetõttu ongi juba praegu margid lisaks postkontoritele saadaval 365 erinevas müügikohas üle Eesti,” märkis Padar.

Paberil kirju (va jõulukaardid) on viimase aasta jooksul saatnud iga neljas elanik, viimase kuu jooksul vaid 8% elanikest. Ootuspäraselt eelistab 76% vastanuist kirju saata elektrooniliselt ning 70% vastanuist polnud viimase aasta jooksul kordagi paberkirja saatnud.

Maksete tegemine on postkontoris teenusena veelgi harvemini kasutatud. Keskmisest enam on sellega kokku puutunud maapiirkondade elanikud, kuid ka selles segmendis käib vaid 5% vähemalt kord kvartalis postkontoris makseid tegemas. 78% vastanuist eelistas oma arveid maksta elektroonilisi kanaleid kasutades. Pangaautomaadis tasuda või pangakontoris kohapeal sooviks käia iga kuues elanik.

Viimase aasta jooksul on sularaha postkontorist saamas käinud vaid 1% elanikest. Sõltumata vastaja elukohast eelistatakse sularaha väljavõtmisel kindlalt pangaautomaati või pangakontorit.

“Kuigi postkontorites on nõudlus panga- ning sularahatehingute järele väike, on siiski olemas hulk inimesi, kelle jaoks meie sularahateenus on pea asendamatu. Seetõttu töötasimegi sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena välja lahenduse sularaha kirjakandjaga koju tellimiseks,” selgitas Padar.

TNS Emori poolt läbi viidud uuringu tellis Eesti Post ning selles osales 1000 üle 18-aastast erinevast rahvusest ning erineva haridustaseme, sissetuleku ning elukohaga inimest.

Postkontor on muutunud eelkõige paki saamise kohaks

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga