Põhjanaabrite majandus hoiab kaubavahetust languses

Kuigi eksport Venemaale oli jaanuaris väikese kasvuga, eelkõige reekspordi arvel, siis 2014. aasta jaanuaris jätkas kaubavahetus langustrendil, seisab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teates. Ühelt poolt oli selle taga eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, tulenevalt ühest laevade vahetusega toimunud suurtehingust. Samas on Eesti olulisemate kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduse taastumine olnud oodatust aeglasem, mistõttu eksport nendesse riikidesse on endiselt languses.

Statistikaameti andmetel kahanes eksport jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20 protsenti ja import 15 protsenti. Kuna ekspordi- ja impordihinnad langesid aastaga võrdselt 1,5 protsenti, siis hindade mõju arvestades oli nii ekspordi kui ka impordi vähenemine mõnevõrra väiksem.

Peale transpordivahendite (sh laevade tehing) mõjutasid jaanuaris ekspordi langust enim masinad ja seadmed, mille väljavedu kahanes aastaga 16 protsenti. Sellest grupist suurima osatähtsusega mobiilsideseamete müük välisturule oli kolmandiku võrra väiksem kui aasta varem. Samas oli eelmise aasta jaanuaris võrdlusbaas ka üsna kõrge ja suurim kuine tulemus. Mineraalsete toodete eksport kahanes kümnendiku võrra, languses oli nii kütuste kui ka elektri müük välisturgudele.

Olulisematest kaubagruppidest jätkasid kasvujoonel puit ja puittooted ning muud tööstuskaubad, vastavalt 10 ja 9 protsendiga.

Impordis toimusid sarnased arengud ekspordiga. Enim kahanes transpordivahendite sissevedu. Mineraalseid tooteid imporditi viiendiku võrra ja masinaid ja seadmeid kümnendiku võrra vähem kui eelmise aasta jaanuaris.

Eelmise aasta detsembriga võrreldes kasvas eksport 2 protsenti, ent import oli 3 protsenti madalam. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli jaanuaris 69 miljonit eurot, mis oli ligi poole võrra väiksem kui mullu detsembris. 2013. aasta jaanuarist oli saldo negatiivsus kolm korda kõrgem.

Veebruaris prognooside kohaselt kaubavahetuses olulisi muutusi ei toimu. Samas eelmise aasta võrdlusbaas on märgatavalt madalam kui jaanuaris, mistõttu aastases võrdluses võib eksport ja import jääda samale tasemele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi veebruari uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksporttellimuste suhtes olid sarnased eelneva kuuga: 8 protsenti nendest prognoosis tavapärasest suuremaid tellimusi, 67 protsendil jäid tellimused tavalisele tasemele ning 25 protsenti ootasid tellimuste kahanemist.

Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes veebruaris kümnendat kuud järjest. ELi majandususaldusindeks oli veebruaris 105,0 ja euroala indeks 101,2 punkti, mis oli võrdselt 0,2 punkti kõrgem kui jaanuaris.

Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldus oli tervikuna kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, ent riigiti toimusid erinevad muutused. Kui Rootsi majandususaldusindeks langes kuuga 2,6 punkti 106,5 punktini, siis Läti indeks tõusis 106,0 punktini (+0,2) ja Leedu 105,6 punktini (+0,3). Vaid Soomes püsis majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalamal 95,2 punktiga ja kuuga ei muutunud.