2015 tõusevad meretranspordi hinnad kolmandiku võrra

Euroopas on vastu võetud väävlidirektiiv, mis hakkab kehtima 2015. aasta 1. jaanuarist. Direktiivi järgi ei tohi laeva korstnast väljuvas suitsus olla väävlisisaldus üle 0,1%. Praegu on laeva heitgaasides väävlisisaldus 1%. Enn Pandi hinnangul kaasneb väävlidirektiiviga transpordi kallinemine 20-30%. „Siim Kallas on esinenud konverentsidel ja öelnud, et tuleb leida lahendusi,“ rääkis Pant. „Kindlasti tuleb leida, ainult keegi ei tea, milliseid lahendusi,“ nentis ta.

Pandi sõnul on üks võimalus hakata sõitma diisliga. Kuid see on praegusest laevakütusest oluliselt kallim. Äkki oskavad ka kütusefirmad kokku segada vastava kütuse, mille väävlisisaldus vastab nõuetele, arutles Pant. „Praegu sellist kütust küll ei ole, aga äkki teevad.“

Teine võimalus on Pandi sõnul laevadele puhastusseadmete peale panemine. Kuid ka töötavaid seadmeid ei ole Pandi väitel suudetud veel luua. „Ma olen käinud mitmel laevanduskonverentsil, kus laevandusfirmad on nutnud, et seda muudatust üle ei elata. Ma nii ei arva, elatakse ikka,“ ütles Pant, lisades, et laevanduses on suudetud üle elada ka tax-free kadumine jm olulised muutused.

Kuid Pant oli kindel, et nõudmiste muutumine laevakütusele toob kaasa hinnatõusu just kaubavedudele. Reisijate piletihinnatõusu aitab ära hoida, kuna laevafirma suurem osa tulust teenitakse pardal tarbimisest, mitte piletimüügist. Tallinkis moodustab piletimüük tuludest 25% ja 54% tuludest saadakse pardal tarbimisest. Piletihinna tõstmise asemel arenevad Pandi nägemuse kohaselt laevad üha enam ujuvateks spaadeks, konverentsikeskusteks ja meelelahutuskeskusteks, millega on võimalik teenida rohkem tulu pardal olevatelt inimestelt.

Kaubavedude hinnale on aga väävlinõude mõju tuntavam. Pandi sõnul käib enamus Soome ekspordist ja impordist läbi laevanduse ning laevanduses toimuv hinnatõus jõuab seeläbi ka poeriiulitel olevate kaupade hindadesse. Soome on sellest ka aru saanud ja lubanud kompenseerida väävlidirektiivist tekkivaid kulusid. Meil on Soome lipu all kaks laeva ja saame nende ümberehituseks Soomelt raha, rääkis Pant. „Eesti riigil muidugi sellist raha ei ole,“ nentis Pant.