Logistika- ja postiettevõte on viimasel kolmel aastal võõrandanud 43 kinnistut, neist eelmisel aastal müüdi avalikul enampakkumisel 11 kinnistut.
Eesti Posti eesmärk on võõrandada põhitegevuseks mittevastavad kinnistud. Eesti Posti administratiivdivisjoni juhi Kaido Padari sõnul euro tulek eelmisel aastal postiettevõtte kinnisvara vastu huvi ei tõstnud. Aasta teisel poolel elavnes turg siiski märgatavalt ja toimus hulgaliselt enampakkumisi.
Padar tunnistas, et kokkuvõttes võõrandati eelmisel aastal kinnistuid varasematest aastatest vähem. „Kuid Eesti kinnisvaraturul toimuvat arvesse võttes oli see meie jaoks edukas aasta,” kommenteeris ta kinnistute müüki. Eelmisel aastal võõrandati suuremad kinnistud Narvas, Otepääl, Viljandis.
Padar lisas, et pea pooltel toimunud läbirääkimistel ei jõutud kahjuks huvilistega kokkuleppele. Padari sõnul on kinnisvara müüki põhiliselt takistanud objektide suur investeeringuvajadus ning väike tulubaas, mis vähendab võimalust ostuhuvilisel pangast laenu saada.
Kinnistute müügist saadav raha investeeritakse logistika- ja infologistikateenuste arendamisse Eestis, Lätis ja Leedus.
Viimaste aasta jooksul on postkontorite võrku ümber korraldatud, kaubanduskeskustes on avatud 30 postkontorit, lisaks paigaldati eelmisel aastal 38 pakiautomaati üle Eesti. Eesti Postil on üle Eesti veel 63 kinnistut, millest ostjat ootavad näiteks kinnistud aadressidel Tallinna 12 Rakveres, Torni 1 Kuressaares, Kesk 19 Põlvas, Viljandi 1a Türil.
Ettevõtte kinnisvaraga seonduvad teemad on nõukogu otsustuspädevuses. Eesti Posti nõukokku kuuluvad Meelis Atonen (nõukogu esimees), Tauno Tuula, Toomas Leito, Vello Väinsalu, Mart Maastik, Olle Koop ja Mario Lambing.
Seotud lood
Kui sa veel ei tea, millest koosneb sinu ettevõtte jalajälg, siis nüüd on paras aeg selgust saada. Praktiline ja personaalne koolitus aitab sul seda teha.