Konteinerisõda Muugal

1998. aastal sai konteinerterminal Muuga CT riigilt laienemisõiguse oma territooriumi piires. Töötati välja vastav projekt ja anti Tallinna Sadamale tutvumiseks. 12 aastat hiljem muutis riigiettevõtte juhatus oma plaane: ametnikud ei taha maad projekti autori – Muuga CT – valdusesse anda.

Nagu ütles Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp ajelehele Delovõje Vedomosti, on riigiettevõtte käitumine tingitud Euroopa normidest. „Sadama haldamise taotluse võib esitada igaüks, ka Muuga CT või Hiina sadam Ningbo."

Kuid Muuga CT juhtkond ei taha olla „üks paljudest”, pidades end õiglaselt laiendatud ala omanikuks. Samuti on terminali juhtkonnal põhjendatud kahtlused, et reaalseid kandidaate sellele maatükile Tallinna Sadamal ei ole. Sven Ratassepp seda eitab, väites, et uus territoorium juba operaatorita ei jää.

DV küsimustele vastab Muuga sadamas tegutseva Muuga CT juhatuse esimees Sergei Artjomov.

Juulis käis meediast läbi uudis uue konteinerterminali ehitamisest Muuga sadamasse. Kas see tähendab, et Teil tekkis konkurent?

Ei. See on ekslik info, kuna lõpetati kõigest konteinerterminali laienduse baasinfrastruktuuri ehitamine. Antud hetkel kujutab ala endast suurt tühja platsi, mis ei kanna isegi inimest, rääkimata juba konteineritest või neid töötlevast tehnikast.

Objekti lõpetamiseks tuleb teha sellele 27-hektarisele alale umbes meetri paksune padi, katta see UNI-kividega, ehitada välja superstruktuur, eelkõige autoväravad, soetada laadimistehnika jne. Lisaks miljardile kroonile, mis Tallinna Sadam konteinerterminali laiendamisse investeeris, peab operaatoril olema võimalus investeerida sama suur summa.

Kas Teie arvates Tallinna Sadamal, kes investeerib infrastruktuuri loomisesse nii suuri summasid, on juba silmapiiril mingeid potentsiaalseid investoreid-operaatoreid?

Ka mina tahaks seda teada. Vaevalt kiidaks sadama nõukogu ja üldkoosolek heaks nii suurt investeeringut, tuginedes ainult kohalike ekspertide ja spetsialistide arvamusele. Kui arutada loogiliselt, siis selliseks investeeringuks peab olema sõlminud leping tulevase operaatoriga.

Oleme põhjendatult arvanud, et selline leping sõlmitakse meie terminaliga.

Tallinna Sadama kommertsdirektori sõnul on käimas läbirääkimised mitme potentsiaalse operaatoriga, kuid kellega konkreetselt ning mille üle, jääb saladuseks. Üldse, kahtlen, kas neil on peale Muuga CT ükski täisväärtuslik partner.

Muide, kui on kuulutatud riigihange ehitamiseks ja antud maa-ala opereerimiseks, siis peaksid olema hankedokumendid, hanketähtajad. Midagi sellist aga ei ole.

Ehk peitub asi sadama uue maa atraktiivsuses?

Arvan, et jah. Uue operaatori otsimine ainult konteinerterminali vastloodud alale ei ole ei majanduslikult ega strateegiliselt otstarbekas. Et selles veenduda, piisab kui vaadata uue ala kuju, mis Muuga CT territooriumist eraldatuna kaotab investori jaoks oma väärtuse. See ala ei võimalda konteinerite töötlemistehnika optimaalset kasutamist.

Taolise kahjumliku projekti realiseerimine viib paratamatult operaatori teenusehindade tõusuni, mis mõjutab omakorda tariife. See küll ei rõõmusta kliente ning konteinerkäibe kasvu oodata on naiivne.

Kas vastab tõele, et  terminali laiendamise projekti töötasid välja Muuga CT spetsialistid ning eeldati ettevõtte arengut sellel uuel territooriumil?

Jah. Igal ettevõttel peab olema pikaajaline arengustrateegia. Selline strateegia meil on praegugi olemas. Ehituse esimene etapp seisnes spetsialiseeritud konteinerterminali ehituses, milleks ongi praegu Muuga CT. Teise etapina pidanuks olema laienemine vastavalt esitatud äriplaanile, mille alusel Muuga CT ehitushanke võitiski, ja selle lisale – Terminali arenguprogramm 2005.-2015. a.

Kuna meile lubati, et  konteinerterminali võib arendada ka Tallinna Sadamaga sõlmitud koostöölepingu alusel, on meil antud investeeringuteks kõik vahendid olemas.

Meil on opereerimiseks vajalik kogemus, maine ja sidemed konteinerite tarneahela teiste osapooltega.

Mis puudutab aga uue territooriumi konfiguratsiooni, iga spetsialist konteinerterminalide organiseerimise ja juhtimise alal kinnitab, et uus territoorium on tegutseva terminali jätk. Teisiti poleks saanudki olla. Just Muuga CT spetsialistid kujundasid dokumentatsiooni peamised parameetrid, mille alusel on koostatud Tallinna Sadama hankedokumendid ja projekteerimisülesanne.

Kuid sellele vaatamata süüdistavad oponendid Teid väheses aktiivsuses?

Juba 12 aastat on Muuga CT toimiva globaalsüsteemi osa, millega arvestavad kõik, kes on kaubavedudega seotud. Pikaajalise ja stabiilse töö tulemusena on Muuga CT muutunud merevedude maailmaliidrite usaldusväärseks partneriks.

Ainult tänu sellele "väiksele aktiivsusele" ehitasime terminali, meelitasime siia merevedude maailmaliidrid ja tutvustasime Tallinnat kui sadamat. Kas see, et Eesti on väike riik, tähendab, et me ei näe ennast suuremate majanduste ja riikide integratsiooniprotsessides?

Muuga CT- Muuga CT on ainus Eestis spetsialiseeritud konteinerterminal, projektivõimsusega 450 tuh. TEU (tinglikke konteinereid) aastas, mida on plaanis suurendada mahuni 800-850 tuh. TEU aastas.

- 2009. aastal moodustas veosekäive 1829 miljonit tonni, töödeldud on 131 tuhat TEU konteinerit. 2010. aasta veostekäibeks prognoositakse 1950 miljonit tonni kaasa arvatud 150 tuh TEU konteinerit.- Terminal on võimeline töötlema konteinerlaevu mahutavusega kuni 4 tuhat TEU tööde intensiivsusega kuni 50-55 konteinerit tunnis.- Muuga CT raudteesõlm suudab töödelda kuni neli konteiner plokkrongi ööpäevas. Täna saadab terminal Moskvasse ja Kesk-Aasiasse 4-6 plokkrongi nädalas- See on ainus Ida-Euroopa ja Baltimaade terminal ning kõigest neljas maailmas, kes läbis auditi ja omab konteinerterminali kvaliteedisertifikaati CTQI.

KOMMENTAAR

Muuga CTl on ehitusõigus Muuga sadamas

Erik Laidvee

Transiidikeskuse ASJuhatuse esimees

Kui vaadata ajalukku, siis konteinerterminali planeeriti laiendada 1998. aastal, kui meie ettevõte Muuga CT, kelle 85% aktsiatest kuulub Transiidikeskuse ASile, osales hankes oma pikaajalise äriplaaniga.

Hiljem kuulutati Muuga CT hanke võitjaks ja teede- ja sideministri Raivo Vare 1998. aasta 12. novembri käskkirjaga kinnitati, et Eesti Vabariik annab 50 aastaks Muuga CTle ehitusloa äriplaani elluviimiseks Muuga sadamas.

12 aastat oleme täitnud oma äriplaani, investeerides tänaseks 707 miljonit krooni. Ehitasime Läänemere kaldale ühe kaasaegsematest konteinerterminalisest võimsusega 450 tuh. TEU aastas, mille tulemusena suudame pakkuda parimat konteinerite töötluse teenust regioonis.

Ka praegu oleme me võimelised jätkata klientidele pakutavate teenuste täiustamist, kuid mõningate takistuste tõttu ei saa mahte suurendada. Näiteks, liiga lühike kai, automatiseeritud autoväravate puudumine, liiga väike konteinerite ladustamise plats.

Tallinna Sadama poolt avaldatud info tekitab põhjendatud küsimusi: kas sadam liigub õiges suunas; millisest viiest potentsiaalsest operaatorist käib jutt, kui terminali ehitus kahes etapis oli otsustatud riiklikul tasandil 1998. aastal!

Meie oleme oma kohustusi täitnud vastavalt hanke võitnud äriplaanile ning oleme valmis investeerima konteinerterminali laiendamisse. Eeldasime, et ka sadam täitab pikaajalisest lepingust tulenevaid kohustusi