Hanschmidt: tütred peab kasumisse saama

Läheme fotograafiga Tallinki peakorterisse väikese ärevusega, pole ju õnnestunud uut maja veel seestpoolt näha. Kohati tundub, nagu paistaks maja läbi, sest enamik seinu on klaasist. Kõige kõrgemal korrusel võtab meid vastu tõenäoliselt alati naerusuine Ain Hanschmidt ja juhatab oma heledasse valget nahka täis kabinetti. "Meil olid enne peaaegu kõik seinad klaasist, kuid koridoris kõndimine hakkas veidi segama," märgib ta.

Kabinetis paistab eredalt silma üks riiul, kus on rivis karikad ja aukirjad. Aukohal on pilt Hanschmidtist koos teiste golfimängijatega. "Siin oli, jah, mul võimalus mängida tegijatega," kommenteerib ettevõtja pilti uhkustundega ja sätib meid pisikese laua taha istuma.

Statistikaamet üllatas meid hiljuti 3,5% majanduskasvu numbriga. Olete öelnud, et kasvu jätk sõltub pankadest.

Pangad on vereringlus. Kui vereringlus kinni panna, hakkab kohe kärbumine. SKP näitas kasvu 3,5%, ma loodan, et pangad muutuvad sellest kindlamaks ja hakkavad uskuma Eesti majanduse tulevikku ja võib-olla raharinglus läheb kiiremini käima. Kui seda ei tule, siis majandus käima ei lähe. Modernset majandust omavahenditest ei majanda. Ei ole nii, et korjad elu aeg raha ja kui saad 100aastaseks, siis investeerid. Kui me hakkaksime nüüd raha aastasadu koguma, siis me ei jõua rikastele Lääne-Euroopa riikidele mingi valemiga järele. Meil on vaja arendada innovatiivset moodsat majandust võõrkapitali toel.

Majanduskasvu tõi ju elektrienergia eksport.

Hea, et on sellised optimistlikud noodid, aga kuna see kasv tuli põhiliselt ekspordi toel, siis see on askeetlik majandus. Elektriturg avanes ja hinnad tõusid. Elektrienergia tootmine on Eestis monopoolses seisundis. Hindade tõus oli kolossaalne, umbes 20%, ja selle tõttu on tulnud siis majanduskasv? Küsitakse, kas see majanduskasv inimesteni ka jõudis - jõudis küll, hinnatõusu kaudu. Kui me tahame majanduses edukad olla, siis me peame oma hinnale ka tähelepanu pöörama. Praegu võitsid sellest ju meie naabrid soomlased, kes saavad odavamat elektrienergiat osta.

Aga tööpuudus…?

Pangad on juba ju kasumis. Kui kriis tuleb, siis läheb esimesena finantssektor, siis tootmine ja siis tööpuudus. Kui on masust väljatulemine, siis läheb samamoodi.

Kes Eesti naabritest saab esimesena jalad alla? Kelle majandusse Te kõige rohkem usute?

Aga Rootsi vist ei saanudki ju pihta. Stockholmi kesklinnas kinnisvarahinnad ei langenud üldse ja aktsiad ei kukkunud ka pööraselt alla. Ka Soome see masu õieti vist ei jõudnud. Kunagi ennustati, et Läänemere piirkond on Euroopas kõige kiiremini taastuv piirkond. Tundub, et see piirkond areneb päris hästi.

Varsti sõuame ühes paadis euroga. Mis tagajärjed sel on?

Euro toob meile uue investorite laine, täiesti uue taseme. Suured stabiilsed investorid tulevad alles siis, kui kõik on paigas, nad ei aja nii suuri marginaale taga kui riskikapitalistid. Samuti on paljudes fondides sisse kirjutatud, et võidakse investeerida vaid OECD riikidesse.

Millal palgad kasvama hakkavad?

Palgasurve on juba praegu päris tõsine, üldse hinnasurve. Kui masu tuli, siis kõik püüdsid hindu hoida, kuid kütusehinnad on tõusnud. Riik on suutnud eelarve tasakaalu viia, ühelt poolt maksutõusuga - käibemaksu tõus 20 protsendile ja Tallinn tegi müügimaksu -, aga ka kulude kokkuhoiuga. Igalt pool on surve peal.

Järgmise aasta tendents on see, et Euribor hakkab tõusma. Kui Saksamaa kasvas teises kvartalis viimase 20 aasta kõige kõrgemale tasemele, siis tuleb mingi surve ka Euriborile, et inflatsiooni taltsutada.

Kas masu tõttu olete pidanud ka igapäevaelu ümber vaatama?

Igapäevane elu on töötegemine. Kui langus tuli, siis me võtsime ka oma strateegia - fokusseerida põhitegevusele ja püüda tütarettevõtted kasumisse viia. Tallink Taksot pole veel suutnud, aga töö käib. Jaotasime projektid kaheks - ühed, mis käivitasime, ja ühed, mis külmutasime.

Noh, eks ma olen nagu kõik, keegi ei ostnud uusi autosid juurde, aitasime kaasa masu süvenemisele (naerab). Ma sõidan veel autoga, mis on aastast 2003 (naerab juba ohjeldamatult). Uusi ülikondasid ei ostnud, isiklikult avaldas mõju ikka.

Millised plaanid on Tallinkil, Infortaril?

Vaatame, kuidas see masu läbi saab. Praegu on vaja kõik tütarettevõtted kasumisse saada. Vaikselt investeerime juurde kah, et mahtusid suurendada. Infortar investeeris näiteks kriisi tingimustes rohkem kui 500 miljonit krooni. Meid vaadati kui hulle!

Pikas perspektiivis on meil suund selge, aga kõik sõltub sellest, kas pangad finantseerivad. Praegu (Hanschmidt sülitab kolm korda üle õla) me oleme saanud. Riia finantseerimine (aprillis avati Tallink Hotel Riga - toim) oli ikka väga keeruline. Kui vaadata Läti eelmise aasta investeeringute bilanssi, siis Eesti on kõige suurem välisinvestor, eks need oleme siis meie.

Kas on plaanis laieneda mõnele uuele turule?

Jah, aga praegu on keeruline lubadusi välja anda.

Hiljuti rentis Tallinkilt laeva muusikafestival Pori Jazz, teisedki on rentinud, kas see võiks olla kasvav haru?

Laevu renditakse kogu aeg välja. Laevad olid vahepeal Vahemerel jne. Maailmas laevu väga palju pole, kui keegi soovib rentida, siis saab alati rentida. Äripäev ükskord sõimas meid, et me reetsime Eestimaa, sest Vene lipp tõmmati üles (naerab). Tegelikult, sõites kuskile riiki sisse, tulebki tõmmata selle riigi lipp üles.

Kunagi sõitsid siin SuperSeacatid Itaalia lipu all, aga seda ei näinud keegi.

Mis plaanid on Tallinna-Peterburi liiniga?

Mingeid plaane pole.

Kui oluline on laenu küsides tunda õigeid inimesi?

See on väga oluline, sest laenu saamine on keeruline. Praegu on situatsioon iseenesest normaalne töötegemise situatsioon. Buumi ajal joosti kabinetti sisse ja pakuti laenu. Varem oli nii, et inimene läks panka elektriarvet maksma ja väljus sealt laenuga. Praegu on olukord normaalsem - lähed ise panka ja püüad tõestada, et äri on õige. Kui elektrienergia sektor on praegu kasvav ja pangad ainult selle peale orienteeruvad, siis see on halb.

Te olete olnud pangajuht ja see valdkond tundub olevat Teil käpas. Kas Te pangandusse tagasi pole mõelnud minna?

Ei, see etapp on läbi. Ega see mul käpas ka pole, sest ajad muutuvad kogu aeg. Ma olen praegu rahul sellega, mida ma teen.

Ringi vaadates tundub, et ettevõtluses vohab onupojapoliitika. Mida Teie praegusest Eesti ärikultuurist arvate?

See ei ole onupojapoliitika. Me arutasime seda teemat ka Rootsis. Tegelikult on ju ettevõtjaid vähe, ka Rootsi on väike riik. Tegelikult tahad sa anda kvaliteetset toodangut ja tahad, et partnerid oleksid kvaliteetsed. Ei saa riskida sellega, et mingi asi ei saa õigeks ajaks valmis. Kui tahad olla tugev ettevõte, siis sul peavad olema ka tugevad partnerid. Mõnikord peab selle eest küll rohkem maksma, aga siis on vähemalt kindlus, et kvaliteet on tugev.

Eestis on probleem teedeehituses, teed lagunevad kiiresti. Tundub, et minnakse odavama pakkumise peale, kui vaadata näiteks linnatänavaid.

Vaadates tehinguid, mida praegu tehakse, tundub, et on liiga palju räpast äri. Kas edukas äri saab olla läbinisti aus?

Ma ei tea neid näiteid. Meie oleme Merkoga palju koostööd teinud. Sa usaldad ikka rohkem seda, kellel on kogemus olemas. Me kasutasime kunagi ühte väiksemat ehitusfirmat ja sellest tuli palju tüli, see objekt jäigi ehitamata.

Teie arvates on Eesti ettevõtjate moraal kõrge?

Võrreldes ajakirjanike moraaliga?

Võrdleme näiteks meie lähinaabritega?

Raudselt! Ma ei näe, et siin oleks suur erinevus. Kui vaadata lääne firmasid, siis nemad tegutsevad oluliselt julmemalt kui meie. Kuid on välja kujunenud, et lääne firmasid ei kritiseerita, sest nad on välisinvestorid ja welcome! ja keegi ei hüppa neile turja. Ma olen ise näinud, kui julmalt tegutsetakse, öeldakse, et business is business ja ära võta isiklikult. Aga see on tobe, no kuidas ei võta isiklikult?

Olete 1992. aastast alates ettevõtjana tegutsenud. Kas ei teki kiusatust nüüd rantjee-elu nautida?

Minule see rantjee-elu ei sobi. Ma olen kogu aeg nalja visanud, et inimene peaks olema elu esimesed 40 aastat pensionil ja alles siis hakkama tööd tegema ja töötama kuni surmani. Muidu saad 60aastaseks ja siis pakutakse võimalust puhata, aga ma ei oska siis enam puhata.

Ma olen harjunud tööl käima, ma olen harjunud millegi eest vastutama. Mul peab olema kogu aeg mingi pinge, muidu annan otsad ära, kui pole stressi (naerab laginal).

Pinget saab ju ka hoida näiteks ässadega golfi mängides?

Jah, seda saab ka ja seda ma ka teen. Golf on vahelduseks ja pingete maandamiseks, kuid kui ainult seda teha, siis ma pean pingeid maandama mingit äri tehes? Inimene tahab ju tasakaalus elu, kuid see peab olema vaheldusrikas.