Endised partnerid süüdistavad Siffi varade kantimises

„Ma müüsin need aktsiad sügisel ära ja uutest omanikest pole midagi rääkida,“ on Siff esialgu pahane, et tema poole N-Terminal Grupi omanike vahel puhkenud sahinate ja skandaali pärast pöördun. Ta rõhutab mitu korda, et on teinud lõpu selle firmaga ega pole enam nendega kuidagi pidi seotud. „Ma müüsin maha, ma ei ole seal taga, ees ega kõrval. Müüsin selle asja maha ja jumal tänatud, jumal tänatud,“ kordas Siff.

Mullu novembris müüs Endel Siffile kuuluv Primos OÜ enamusosaluse N-Terminal Grupis samas kuus asutatud TSE Assets OÜle ja Moskvasse registreeritud äriühingule Amarant. Ligi viiendik kütusekontsernist kuulub täna Anatoli Kanajevile, ülejäänu jagavad võrdselt Aleksander Denisoff ja Vladimir Ossavolijouk.

Siff mainib muidugi, et teab, et uus omanik soovis kohtuda vanade aktsionäridega ja suhteid luua, sealhulgas Anatoli Kanajeviga, kuid vanad aktsionärid kohtumisele kohale ei tulnud.

Ta lisab, et uus omanik ei ole vaimustuses intriigide pilvest, mida pisiaktsionärid neile korraldada tahavad. „Arusaamatute asjadega,“ kommenteerib Siff.

Mängu astub Bittman

Endised äripartnerid on aga hirmus, et oma osaluse müünud Siff juhib endiselt gruppi hiljuti ettevõtte eesotsa asunud Tõnis Bittmaniga. Nüüd tahavad OÜ Kantauro, OÜ Deleter, OÜ Havila kohtu abiga teha selgeks, et uut juhti polegi tegelikult valitud ning seeläbi Bittmani tehtud tehingud ettevõttes kehtetuks tunnistada.

Anatoli Kanajevi sõnul ei oodanud ta, et inimene, kellega ta 20 aastat koos töötas, otsustab kasutada nii koledaid võtteid. Ta peab ebanormaalseks Siffi soovi lahendada üleskerkinud likviidsusprobleemid vara ärakantimisega, kuigi on olemas ka tsiviliseeritud ja seaduslik tee – ost-müük.

„Selle asemel, et seda kasutada ja istuda läbirääkimislaua taha, on tankistide abil alanud vara ärakantimine,“ ütles Kanajev.

Nagu arvab Kanajev, oli projektide ideoloogiks ja väljatöötajaks kadunud Aadu Luukas ning Siff ei paistnud millegi geniaalsega silma ja tema viimaseid projekte on raske nimetada õnnestunuiks. Üks neist projektidest, Kopli liinidel, näitab seda, meenutas Kanajev.

Kui Siffi valitud tee sai selgeks, otsustasid aktsionärid Kanajevi sõnul pöörduda advokaatide poole. „Kuna tehing oli juba toimunud, jäi meil vaid üle püüda see kehtetuks tunnistada. Kohus käib, kuid millega see lõppeb, pole teada,“ märkis Kanajev.

Seda, et endine suuromanik vastumeelselt seda teemat puudutab, on tunda iga küsimuse järel. Tegelikult tahaks ta selgitamisest üldse loobuda ning soovitab rääkida hoopis firmaga, kellele ta oma aktsiad müüs. „Võite nendega ise ühendust võtta, neil on firma juht Eestist, Eesti seltsimees, tema kaudu ajage neid asju,“ pakub Siff lahenduseks.

„Mina sellega tegeleda ei taha. Kohati oli meeldiv, kohati kurb, et see niimoodi lõppes. Mina selle jamaga ei taha enam tegeleda. Seda soppa ei taha puutuda,“ toonitas ta.

Viimaks murdub Siff ja paljastab, et tegelikult on tüliõun ja probleemid juba aastakümneid kestnud. „Mis seal rääkida, Kanajeviga olid minul ja Aadul (Luukas – toim) juba probleemid viimased 20 aastat. Mis teha, ma sain nüüd niiöelda sitast välja,“ lausub Siff salgamata.

Ka on tal ükskõik, mis kuulujutte N-Terminali väikeaktsionärid ja Kanajev levitavad, justkui oleks suurosalus ettevõttes fiktiivselt müüdud. „Tehku mis tahavad – minul on müügileping, leping on täidetud. Kõik mis ma saan öelda, sellega on asi ühel pool,“ viitab ta tehingu tõesusele. „Las istuvad oma muda sees nüüd, ma saan aru, et kaklevad omavahel ilma välisvastaseta, nii, et vaenlast ei oska valida,“ sõnas Siff pahameelselt.

Ta selgitab, et kuni veel äripartner Aadu Luukas elas, siis olid tülid tagasihoidlikumad, kuid hõõrumisi ja jamasid on kogu aeg olnud. „Jamad, et keegi kogu aeg midagi nõudis, raha ja mingit võimu, see käis aastakümneid,“ selgitab Siff. Nii jõuab ta järelduseni, et seepärast ka Luukas loobus ja läks Transiidikeskusestki ära. „Selleks, et seda ussipesa vältida, et mitte jagada Aadu kurba teed ja saatust, siis ma lihtsalt müüsin oma osaluse ära,“ kordab Siff veelkord. Ta väidab, et pakkus ka Kanajevile oma osalust müüa, aga ei lasknud ennast praadida ja mõnitada nii pikalt ja leidnud ostja, lahkus N-Terminali omanike ringist. 

„Seda solki ma enam puutuda ei taha,“ väljendub Siffi pahameel endise partneri suhtes.

Uurides, kas ta siiski on kursis, mis ettevõttes praegu toimub, ütleb Siff et teab kaudselt, et Kanajevil on seal intriigid. „Kus on Kajanev, seal on jama, intriigid, tülid sehkendused - see inimene ei oska teisiti töötada ja ma ei taha seda solki üldse käega puutuda, ära puutu sitta, sitt haiseb,“ vannub Siff. Lõpetuseks palub ta, et temaga enam N-Terminali Grupi teemal ei suheldaks, sest see on tema jaoks ajalugu.

Kanajev ütleb aga, et Siffi poolt on kummaline on põhjendada varade kantimist mingite ajalooliste suhetega, mis on „ilmnenud“ ligi 2 aastakümmet hiljem. „Loodame, et vähemalt härra Luukase mälestust ei hakata enda väikeste eesmärkide nimel rüvetama,“ lausub Kanajev.

Uue juhatuse liikme suhtes on ta aga rohkem kui skeptiline öeldes, et ükski tõsine ettevõtja ei saa arvestada Bittmaniga. „Ka aktsionäride koosolekul ei olnud ta võimeline sisulist informatsiooni andma, vaid viitas, et tal on „nõunik“. Ma ei näe võimalust selle inimesega ei otse ega ajalehe vahendusel dialoogi pidada. Kõik mõistavad, et küsimus ei ole hr Bittmannis, inimene täidab oma rolli, milline iganes see talle antud on,“ märgib Kanajev.

Kommentaar

Jaanud Mody, Luiga, Mody, Hääl, Borenius partner

Toetudes oma kogemustele on minu jaoks ilmne, et hr Siff on oma abilistega (sh hr Arumäe, hr Bittman) teostanud tehinguid, mille eesmärgiks on N-Terminal Grupist varade väljaviimine, eesmärgiga vähendada minu poolt esindavatavate väikeaktsionäride aktsiate väärtust, või muuta need sisuliselt väärtusetuks.

Imestama paneb, et kuigi riik ning majandus on saanud 20 aastat areneda, peavad lugupeetud inimesed ka tänapäeval võimalikuks sarnaselt toimetada. Loodetavasti aitab õigussüsteem olukorrale kaitset saada. Samas tuleb tõdema, et ega kohtud ei saa ka igasuguseid tegevusi vältida - eelkõige peab ühiskond tervikuna pidama sarnast käitumist taunimisväärseks.